-
Rahvusvaheline muusikapäev. Ei teagi, kas see lõpetas tänavuse, erakordselt pika ja mitmekesise festivalisuve või avas uue ja paljutõotava kontserdihooaja. Üsna kindel on, et Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) presidendi Yehudi Menuhini 1974. aasta 30. novembri kirjas kõigile toonastele liikmetele tehtud ettepanek tähistada 1. oktoobrit rahvusvahelise muusikapäevana on Eestis nüüd, aastakümneid hiljem, jõuliselt üles võetud ja kasvatatud muusika-aasta üheks kulminatsiooniks.
Sirbi kaasabil on juba paari kuu eest veerema pandud…
-
„Õhtu Tširkkakemi ääres. Kui päike on pimestavkollase kerana loojunud surnud, kuivanud puude taha, muutub taevas kiiskavalt roosaks ja metsased kaldad omandavad kummaliselt erutava punaka värvi. Siis langeb vee kohale sinine hämarus, kuid taevas jääb kuni hilisõhtuni palavikuliselt punetavaks.” Selle sissejuhatuse järgi võiks arvata, et maa peal valitseb rahu ning erakordselt nõtke sulega rändur kirjeldab (väga hea tõlkija vahendusel) lihtsalt kõnnumaaparadiisi Ida-Karjalas. Kuid lugu läheb edasi: „Õhtuhämaruses…
-
Juba mõnda aega tagasi ilmus Tartu ülikooli semiootika osakonna ajakirja Acta Semiotica Estica esimene erinumber, mille teemaks on poliitilisuse semiootika. Just erinumbri permanentselt aktuaalse teema ning taas kätte jõudnud poliitilise kähmlemise perioodi tõttu maksab seda tagantjärelegi tutvustada.
Poliitilisuse vaagimine semiootilise nurga pealt on juba oma väikese koha leidnud nii meil kui mujal, meil peamiselt Andreas Ventseli ja Peeter Selja eestvedamisel. Nemad koos Mari-Liis Madissoni ja Ott Puumeistriga…
-
Mida täpselt kujutab endast moderniseerunud alkoholitarbimine?
Moderniseerunud alkoholitarbimine põhineb eeskätt kaubamärgil. Turundus on igasuguse alkohoolse joogi ja alkoholituru võtmekomponent. Seda juhitakse kõige rangemalt – ja muide rahvusvaheliselt. Näiteks see soome turundaja ütles mulle, et Carlsberg kasutas sama rahvusliku õlle kampaaniat nii Eestis, Lätis kui ka Leedus – aga erinevate kaubamärkidega. Turundus on kultuuri muutmise oluline ja taotluslik osa. Kui inimesed ütlevad, et ei saa midagi teha, sest…
-
Iga viie aasta tagant toimuv filosoofia maailmakongress leidis käesoleval suvel aset paigas, kus niisugune üritus võiks ka alaliselt toimuda – lääne filosoofia sünnipaigas Ateenas. Tegemist oli suursündmusega sõna otseses mõttes. Korraldajad rääkisid kuni kolmest tuhandest osalejast. Kongress kandis üldpealkirja „Filosoofia kui uurimistöö ja elustiil”, seega käsitleti filosoofiat põhimõtteliselt igast küljest. Kongressi pealkiri võimaldas suurepäraselt vaadelda filosoofia kahe põhivoolu – analüütilise ja fenomenoloogilise – põhiprobleeme ja soovi…
-
Meie teaduskorraldusele on antud vastakaid hinnanguid. Näiteks 2009. aastal ajakirjas Nature ilmunud Euroopa teaduse viimase paarikümne aasta tähtsündmuste loetelus oli kõrvuti Sputnikuga ära märgitud Eesti Teadusfondi käivitamine 1990. aastate alul1, hiljutine Euroopa teadusruumi nõukogu eksperdirühma analüüs pidas Eesti teaduskorraldust väga edukaks2. Välismaa teadusanalüütikutele on Eesti eduka riigi näidiseks toomine peaaegu iseenesestmõistetav. Teiseks äärmuseks on mitme meie teadlase hinnangud, mis on mõnikord samades küsimustes üsna kriitilised.
Eesti teaduskorralduse…
-
Rootsi- ja Soome-poolsete Tornio jõe äärsete meälaste ning norrakveenide asustus on alanud Botnia lahe lõunasopist Torniost ja Haaparantast, jätkunud Tornio jõe ülemjooksult (Yli-Tornio) kuni Põhja-Jäämereni välja (Norra Finnmarkeni Varangeni ja Porsangeni lääniomavalitsus). Eri kliimavöötmete, loodusolude ning riikide vahel jagunenud rühmad pole kunagi end täielikult samastanud. XIX sajandil oli olulisim ühtlustav ja siduv jõud lestaadiuslus, kohaliku koloriidi ja pietistliku algupäraga usuliikumine, mis võrreldav hernhuutlusega Eestis. Norras ja…
-
Ehk ongi sel päeval just eriti põhjust mõelda eestlusele laiemalt, eelkõige eestlusele soome-ugri vaatenurgast, haarata natukene sügavamaid ja laiemaid mõtteviise. Need peaksid meid panema mõtlema eelkõige Venemaa soome-ugri rahvastele, kes on väga kiirelt lahkumas maailma ajalooareenilt. Näiteks ajavahemikul 2002–2010 vähenes mordva keelte valdajate arv 614000-lt 393000-ni, karjala keele kõnelejate arv 53000-lt 26000-ni. Need on hirmsad arvud ja kurb tõsiasi. See ei ole olnud pikaldane protsess, vaid…
-
Kveenimaa oli algset päratult suur maa-ala. Ma arvan, et isegi praegune Lõuna-Helsingland ehk Kesk-Rootsi Norrlandi piirkonna üks maakondadest oli osa Kveenimaast. Niisiis kattis see pool praegusest Rootsi riigist ja ulatus nn Sabme, s.o saamide asualani Põhjalas. Soome pool Põhjalahte ehk Botnia lahte ulatus see ala aga peaaegu Turu linna haldusaladeni välja. Riiklusest ei saa muidugi tolle aja kontekstis kõnelda, aga kaubavõrgustikust küll! Selle piires kehtis ajalooallikatest…
-
Kas on lootust, et selle tulemusel muutub riikides ka suhtumine keelevähemustesse?
Jah, kui riigid ja enamuskeelsed peaksid ka vähemuskeeltest lugu ja saaksid aru, et igaühel on õigus emakeelele. XIX sajandi ideoloogia „üks riik, üks rahvas ja üks keel” maksab ikka, kuigi Norras ja Soomes on kaks riigikeelt. Keele elustamine nõuab ühiskonnalt tahet kasutada vähemuskeelt kõigil ühiskonna aladel. Mõte ei ole hävitada teine (suurem) keel, nagu vanasti tehti…
