-
Kui vaadata laiemalt, mida ja miks Eesti riigis turgudel üldse reguleeritakse ning kas see tegevus ka seatud eesmärke täidab, peab paraku nentima, et süsteemi pole, otsustajate käitumine konkurentsi ja vabaturu kontekstis on üsnagi juhuslik. Üks hea näide on aastaid timmitud jäätmekäitlus. Ka seal on riik suure õhinaga lükanud teenuse justkui vabaturule, ent seadnud piirangud nii, et tarbija sisuline otsustusõigus on sellega peaaegu lõpuni kadunud. Ja seda…
-
EHI oli Eesti esimene sõltumatu õppeasutus, mis andis läänelikku kõrgemat haridust ja lõi nõukogude võimu tingimustes pretsedenditu vaba intellektuaalse keskkonna. EHI ametlik asutamiskoosolek peeti pärast pooleaastast akadeemilist ja juriidilist ettevalmistustööd 12. novembril 1988. aastal. Sooviti pakkuda alternatiivi tollal veel rangelt ideologiseeritud humanitaaralasele kõrgharidusele, luua väljund Tallinnas tegutsevatele humanitaarteadlastele ning tuua Eesti kõrgharidusse vaba maailma akadeemilist kultuuri. EHI esimesse kolleegiumi kuulusid Küllo Arjakas,
Toomas Haug, Lembit Peterson, Ülar…
-
Algatuseks tuleb tõdeda, et probleemid, millega Eesti humanitaaria praegusel ajal maadleb, ei ole kuidagi Eesti-spetsiifilised, vaid osa üleilmsest protsessist, mille taga seisavad objektiivsed ja mitte tingimata ebameeldiva iseloomuga põhjused. Pikenev keskmine eluiga ja laste suremuse vähenemine on kasvatanud maailma elanikkonda. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja vähemuste vabanemine on loonud võimaluse intellektuaalses protsessis osaleda ka paljudele sellistele gruppidele, kes varem olid sellest välja arvatud. Tehnoloogia võidukäik on muutnud infovoogude…
-
Oma kõige esimese loengu Eestis pidasin Eesti humanitaarinstituudis, mis oli tol ajal vaid pisut üle aasta vana. Oli sula ja päikeseline 1990. aasta veebruar. Olin tulnud Eestisse Foucault’ kursust lugema. Oli ülimalt põnev pakkuda seminarikursust üliõpilastele, kes olid nii ehedalt ning sügavalt õppimisele pühendunud. Sellele, mis ümberringi toimus: maailm mürises ja rebenes jalge all – ja laulis. See oli tohutult põnevam kui õpetada kirjandusteooriat bakalaureuseüliõpilastele Michigani…
-
Jaan Ross, üks humanitaaria esindajaid Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogus võrdles avaettekandes humanitaarteaduste praegust rahalist olukorda 1998. aasta omaga, mil teadusreformi käigus anti sihtfinantseeritavate teemade raha vastloodud Teaduskompetentsi Nõukogu kätte. Toona olid sihtfinantseerimiste eraldised 118 miljonit Eesti krooni ehk 7,5 miljonit eurot, 2014. aasta riigieelarve projektis on sihtfinantseeringute, institutsionaalsete uurimistoetuste ja taristuraha eraldised 30 miljonit eurot ehk neli korda rohkem. Võrdluseks tõi Ross, et keskmine palk on kasvanud…
-
Sümboolsed sõna- ja mõttemängud, ka kõige vaimukamad, muutuvad ühel hetkel tüütuks, eriti siis, kui üht ja sedasama mõtet järjepannu tiirutatakse. Sõnaga, kui ma jõudsin 370. leheküljele ja lugesin Martin Lutheri „kõik meie töö on tühi põrm”, siis mul kihvatas. Vana Testamendi Koguja kordab ju ka tüütuseni, et „kõik on tühi töö ja vaimu närimine”.1
Täpselt sedasama tunnistab ka doktor Faust: „Olen, ah, kõik läbi uurind. Mis,…
-
Bioloog uurib elu lugu ja biograaf kirjutab elulugu. Üldistatult. Kitsamas plaanis on Aleksei Turovski zooloog, etoloog (loomade käitumise uurija) ja zoosemiootik. Veel täpsema teadusliku määratluse leiame raamatu tagakaanelt. Teadus teaduseks, aga kes kordki on Turovski seletuste saatel mööda loomaaeda käinud, see ei kahtle, et just too mees on kõigi loomade suursaadik, kiindunud lastesõber, kes tänavu on pälvinud ka auväärse tunnustuse. Õigustatult arvab Piret Mäeniit tema mitte…
-
Kultuuriajakirju on väga mitmesuguseid. Mõned tegutsevad juba üle-eelmisest sajandist, mõni on selle sajandi sünnitis. Enamasti ilmuvad need kord kvartalis, mõni harveminigi. Paljud on kuukirjad ja võrgustikku kuulub isegi mõni nädalaleht. Kaanehind jääb neil 3 ja 12 euro ja tiraaž 600–3000 eksemplari vahele. Harukordadel, nagu Esprit (Pariis) või Letras Libres (Madrid), on trükiarv viiekohaline. (Sirbi 5000 tiraaži nimetamine tillukeseks on näide asjatundmatusest selles vallas). Mõned keskenduvad ainult…
-
Kui väliskolleegidega tuleb jutuks meie kultuuri rahastamine, siis üks asi, mille üle saab uhkust ja rõõmu tunda ning mis väliskolleegides kadedustki kütab, on kultuurkapital. Isegi mitte niivõrd selle rahastamisskeemi, kuivõrd viisi tõttu, kuidas see raha jõuab kultuuritegijateni.
Laekunud raha jaotamiseks kokku kutsutud sihtkapitalide nõukogud on koosnenud (ja loodetavasti jäävad ka edaspidi koosnema) oma valdkonna vaieldamatutest spetsialistidest, ekspertidest. Enamgi veel, sihtkapitalide nõukogude liikmeskond vahetatakse iga kahe aasta…
-
Sama varmad kui ollakse välja mõtlema löövaid kujundlikke valevormeleid (mida poliitikud usinalt edastavad kas suhtekorraldajate õpetuste või juba omandatud mainekujundusoskuste toel), sama varmas on neid üles korjama päevameedia. Pikka aega saadi jahvatada fiktsiooni „kaks Eestit” ümber, üks lemmikuid on „vene kaart”, mille võib igal ajal käiku lasta, viimase aja üks populaarseid plaate on olnud „Kenderi ajaleht” ja „Sirbi performance”. Ei ole siiski keegi plekita ja aeg-ajalt…
