Kui on üks asi, milles Eesti lõhestunud kultuuriavalikkus on suutnud kokku leppida, siis selles, et elame kõikehõlmava kultuurilise kriisi ajastul. Kel mälu lühem, võib üle vaadata paari nädala taguse aastalõpukommentaaride tulva, kus uue pealisülesande otsimine oli iga teise kriitiku põhiteesiks, olgu „uues normaalsuses” eesmärgi kaotanud subjektiks mõni kunstivaldkond, rahvuskultuur, kodanikuühiskond või inimtsivilisatsioon. Tooni andis Madis Kolgi esseeküsimus teatrikriitikutele: analüüsida paluti teatrikultuuri seisukohalt mingi „uue loo” esilekerkimist,…
Mitme teise Eesti vanema kirikuloo teemaga võrreldes, on Tallinna dominiiklaste kohta käiv historiograafia päris ulatuslik ja pika traditsiooniga. Juba 1873. aastal avaldas Gotthard von Hansen oma Tallinna kirikute ja endiste kloostrite ajaloos ülevaate ka dominiiklastest. Tallinna konvendi saatust on kajastatud ka Läänemere piirkonna dominiiklastest kirjutatud Gertrud von Walther-Wittenheimi (1938) ja Jarl Galléni (1946) ülevaateteostes. Eesti autorid Elfriede Tool-Marran (1971), Anneli Randla (1995) ja Anu Mänd (2000)…
Novembris tähistas Tallinna ülikool ühe aasta möödumist Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professori ametikoha täitmisest. See ametikoht on eriline juba seetõttu, et seda finantseerib Saksamaa kultuuri- ja meediaministeerium ning see on loodud tänu Tallinna ülikooli ja saksa Nordost-Instituti (IKGN e.V.) ühistele jõupingutusele. Sellise saksa ajaloo ja kultuuri professuuri saab Saksamaa mõnes Ida- ja Kesk-Euroopa riigis avada mitte sagedamini kui iga viie aasta tagant. Eesti on…
Avasõnad Tallinna ja Tartu teadus- ning mäluasutuste teadurite kümnele ettekandele Tallinna Linnaarhiivis ütles seltsi juhataja, ajaloolane Olev Liivik. Ulrike Plath ja Tõnis Liibek keskendusid baltisaksa esemelisele pärandile, Aivar Põldvee rääkis literaat Garlieb Helwig Merkelist, Lea Kõiv pastor Georg Müllerist, Ülle Tarkiainen baltisaksa naise rollist Eesti mõisas, Maris Saagpakk saksa keelest avalikus ruumis, Tiina-Mall Kreem Eesti Kunstimuuseumi muljetavaldavast panusest baltisaksa kunsti tutvustamisel jne.
Küllap on neidki, kes arvavad,…
Korralikku, korrektset, ametlikku eesti keelt õppisin alles koolis, kuid vaevalt tohib koolis õpitud keelt nimetada emakeeleks. Emakeele omandab laps umbes teise ja viienda eluaasta vahel ja omandab selle täielikult, perfektselt. Kui hiljem lapsele või täiskasvanule püütakse selgeks teha, et ta räägib oma emakeelt valesti, siis on siin midagi korrast ära. See, mida nimetatakse emakeeleks, ei ole siis päris emakeel, vaid võõrkeel, keel, mille inimene õpib hiljem…
Raske on millegagi Virve Sarapiku artiklist (Sirp, 6. XII 2013) mitte nõustuda. Huvitav, kui palju meid on, kes mõtlevad sama?
Eesti teadlaskond on enneolematult frustreeritud, sest viimane teadusreform on tööelu pea peale pööranud. Oleme jõudnud punkti, kus igasugune turvalisus on läinud. Püüe kodumaal oma tööd parimal viisil teha on muutunud mõttetuks. Mitte keegi, olgu ta kui tahes küps ja kogenud, ei või kindel olla, et ta oma…
Meie riigis on nii nagu mujalgi teadlastest ja teistest loomeinimestest traditsiooniliselt lugu peetud ja kuulatud neid ehk rohkemgi, kui nende panus SKTsse selleks tingimata sunniks. Me kõik mäletame 1988. aasta loomeliitude pleenumi suurt osa iseseisvuse veretus taastamises ja kui XXI sajandi finantskriisis ja ühiskonna üleüldises peataolekus oli tarvis uut pürgimiste suunda leida, siis pöördusid paljud, ka võimulolijad, loomeinimeste poole, et need taas oma kohust täidaksid ja…
Marju Kõivupuu, folklorist
Vaim on jätkuvalt virge ja uudishimulik, tööjärg vaimustavalt pikk. Oli ütlemata vaimne kulgeda lõppev aasta pärandiradadel ning saada kinnitust, et pärandi- ja paigavaimu kohtab meis kõigis ja kõikjal ning ta kõnetab meid nii ühiseesti- kui piirkondlikes keeltes. Tõsi – vajab teine nii mõnigi kord välist virgutust ja riigi toetust; samuti meie kõigi mõistmist, et maailm saab püsida vaid keelelisel ja kultuurilisel mitmekesisusel. Vaim sai…
mismoodi on su vaimu seis?
ei seisa nigu.
kas tõstab pead ta ükskord meis
kui väike tigu?
kas tõuseb ta kui päikene
kui lõpeb öö
ja olles suur või väikene
teeb vaimse töö?
Või läheb mustaks mure läbi
Nii et on tuhat aastat häbi
Juhan Viiding, 1980
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
