Sotsiaalia
-
Dr Solovei fantaasiamaailm või Vene reaalsus?
Kelle asju Solovei ajab ja miks tal lubatakse Vene ladvikus toimuvat omal viisil kirjeldada, on küsimus, millega selge mõistuse toel on raske midagi peale hakata.
Valeri Solovei ehk doktor Solovei, nagu teda lugupidavalt kutsutakse, on üks allikatest, kes lahkelt räägib Kremli telgitagustest ja seal toimuvast võimuvõitlusest. Mitmes teadusasutuses töötanud ja professori ametit pidanud ajalookandidaat tegutseb praegu vabakutseline politoloogi ja juutuuberina. Tal on oma kanal…8 minutit -
Identiteediteemaliste vaidlustega on poliitikas endale toetust kaasata palju kergem kui huvipõhiste probleemide väljatoomisega. Pildil EKRE meeleavaldus.Aldo Luud / Õhtuleht / ScanpixErinevuspoliitika, identiteet ja maksud
Üht tüüpi poliitilised küsimused on kergemalt lahendatavad kui teised. Mis juhtub aga siis, kui raskemad teemad domineerivad’?
7 minutit -
Ajakirjanik, poliitiku vähem vend?
Ühismeedia võidukäigu tulemusena on jäme ots suhtekorralduslikult haritud ja toetatud poliitiku, mitte ajakirjaniku käes.
6 minutit -
Tohuvabohu geopoliitika vorstivabrikus
Stefanie Babsti NATO-kriitiline raamat alliansis ilmselt murrangut kaasa ei too. „Terav pilk“ on sihitud peamiselt Saksa poliitilisele eliidile ja valijaskonnale, et neid mõjutada.
6 minutit -
Ahto LobjakasPiia RuberMe kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed
Ahto Lobjakas: „Peter Trawny kaevab nietzschelikult õela intellektuaalse lõbu korras muu ja tõsisema kõrval auke, kuhu ka loium diskursiivne mõistus mahuks sisse kukkuma.“
10 minutit -
Fragmendid võlurist
Ahto Lobjaka tõlkedebüüt on söakas ja ta on heitnud kinda kogu senisele Heideggeri tõlketraditsioonile, tõlkinud ringi peaaegu kõik Heideggeri peamõistete varasemad eestindused.
9 minutit -
Kuni me näeme angerjat vaid rasvase suupiste, mitte haruldase, erilise, eri allikate järgi 40–70 miljonit aastat Maal elanud liigina, kuni meie suhe teistesse liikidesse on utilitaarne, ei tõkesta me nende väljasuremist. Édouard Manet, Meripoisur ja angerjas. Natüürmort, 1864.Wikimedia CommonsMuudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu
Sellal kui mõtiskletakse, kas inimkond seisab ränkade mullistuste lävel, on paljude teiste liikide elu meie eluviisi tõttu juba täiesti muutunud. Miljon liiki kaheksast miljonist on väljasuremisohus. Inimkonna ajaloo tunnismärgiks on paljude teiste olendite väljasuremiseni tõukamine ja viimastel aastakümnetel on see protsess…4 minutit -
Omer Bartov: „Alternatiiv käimasolevale sõjale Gazas on USA ja rahvusvahelise üldsuse strateegiline ja poliitiline algatus sõja lõpetamiseks ja poliitilise protsessi käivitamiseks. Kui rahvusvahelist sekkumist ei tule, on ilmselge võimalus konflikti piirkondlikuks laienemiseks.“ Pildil Omer Bartov toetamas üliõpilaste proteste Pennsylvania ülikooli kampuses.ErakoguPeame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama
Omer Bartov: „Just Iisraeli enda väite tõttu, et see riik kehastab inimkonna võidukäiku kurjuse üle, ei saa lubada, et see tõmbaks meid kõiki massimõrvade ja ebainimlikkuse pimedusse.“
10 minutit -
Surmapositiivsuse liikumise ühe juhi Caitlin Doughty sõnul ei tähenda surmapositiivsus, et surm teeb sind rõõmsaks. Surmapositiivne inimene tahab hoopis ühiskonna hoiakuid parandada. Ta tahab, et surmaga seotud tavad oleksid keskkonnasäästlikumad. Ta tahab, et surmast rääkimine ei oleks nii keeruline ja et keegi ei peaks seda varjama.Dennis Bratland / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMe peame rääkima surmast
Marju Kõivupuu teos pöörab tähelepanu surma tõrjumisele moodsas ühiskonnas ning püüab tuua seda teemat perifeeriast tagasi inimeste sekka.
5 minutit -
Sakslaste jaoks tuntuim tartlane
Adolf von Harnack on võib-olla sakslaste jaoks kõige tuntum tartlane – tihti juhtub nii, et kui mõni sakslane esimest korda Tartusse konverentsile tuleb, siis uurib ta kohe, kus on Harnacki maja ja temale pandud mälestustahvel (need on Rüütli tänaval Jaani kiriku…3 minutit
