Toeta

Sotsiaalia

  • Õpetajaameti evolutsioonist

    Õpetajatööl ei ole olnud mingit kindlat ja ühest tähendust. Selle tähenduse loob iga maa ja ajastu ise.

    Enesele antud nimi . . . . määrab tihti niihästi valitava käitumise tüübi kui ka selle ajaloolise saatuse.
    Juri Lotman
    Siinse kirjutise lähtekohaks on mure õpetajakutse ebapopulaarsuse pärast. Üliõpilaskonnas on neid, kes teevad valiku õpetajaameti kasuks, vähe ja enamasti ei ole õpetajakutse esimene eelistus. Pedagoogide arvates suhtub ühiskond õpetajatöösse üleolevalt. Rahvusvahelise…
    Viive-Riina Ruus
    8 minutit

  • Kodaniku endel

    Selja taha on jäämas üks kõnederohke nädal. Esmaspäeva varahommikul leidis ehk nii mõnigi eestlane end ootamatult televiisori eest, et elada kaasa „Mandariinide“ meeskonnale, kui Los Angeleses jagati Oscareid. Teisipäevaõhtune ülekanne presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtust on juba traditsioon.
    Oscari tänukõnedest pälvis sel aastal enim tähelepanu parima naiskõrval­osalise Patricia Arquette’i oma, kus ta nõudis naistele võrdset töötasu. Kõnele lisas sümboolset kapitali ka Hollywoodi hinnatuima ja tunnustatuima näitlejanna Meryl Streepi…
    2 minutit

  • Võrdsuse eeldus

    Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu: rahvas peab olema valitsusinstitutsiooni esmane ja viimane eesmärk, mitte võimulpüsimise vahend. Rahvaga on aga see häda, et tegemist on äärmiselt mitmepalgelise kooslusega, mille kõne lähtub kõige erinevamatest allikatest, kuid peaks, mingil viisil, suubuma ühtsesse vaatepunkti – rahva tahtesse. Et sellest loomult mitmesest ja ühtsusele taandamatust hulgast oleks võimalik välja imeda tahe, mis peaks teda esindama, on kõige mugavam ja turvalisem viis…
    Ott Puumeister
    4 minutit

  • Kõnelemise ja mõtestamise põimitusest

    Kõne, mis on esialgu kasutuses vaid teiste suunamiseks ja teistelt suuniste saamiseks, hakkab sama rolli mängima ka indiviidi tasemel: teiste suunamise vahendist saab lapsele enesesuunamise vahend.

    Lev Võgotski on kahtlemata üks eelmise sajandi mõjukamaid psühholooge, kes mõjutas otseselt või kaudselt kogu Nõukogude Liidu ja tolle mõjusfääri psühholoogia- ja haridusteaduste arengut, ning tema ideed mängivad tänaseni olulist rolli kultuuri-, arengu-, haridus- ja keelepsühholoogias (psühholingvistikas). Ehkki…
    Valdar Tammik
    6 minutit

  • Populism ei kidu ega kao

    Autor Ivo Rull on kindlasti Eesti poliitikas hästi orienteeruv inimene, kes kirjutab osavalt. Poliitika teemal meil raamatuid paraku palju ei ilmu. Kui mõni üksik lettidele eksibki, ei pruugi see enamasti küündida parnassile, mille on vallutanud kõikvõimalikud nõia- ja kokaraamatud ning muud raamatulaadsed tooted. Tegemist ei ole populismi akadeemilise uurimusega (lk 9), vaid rohkem praktilise käsiraamatuga igale huvilisele, kes tahab paremini aru saada poliitilise kommunikatsiooni toimeainetest. Viimasele taotlusele…
    Ero Liivik
    3 minutit
  • Varaka tallinlase maja

    Varaka tallinlase maja

    Kui enamasti torkavad Tallinna vanalinna tänavail silma hiliskeskaegsed kolmnurkviilud või XIX sajandi rangelt sümmeetrilised hooned, siis Krista Kodres on oma raamatus keskendunud kunstiperioodidele, mis jäävad gootika ja klassitsismi vahele: renessansile, barokile ja rokokoole. Seni on keskajale järgnenud sajandite ehituskunst pälvinud uurijatelt…
    Anu Mänd
    5 minutit
  • Mis on Eesti riigi mõte?
    Marko Mäetamm. Me – supernatural. 1999, akrüül lõuendil. Seeriasse kuulub 10 tööd, igaüks on 1,5 x 2 m.

    Mis on Eesti riigi mõte?

    Lõpuks ometi oleme niikaugel, et võime tõstatada küsimuse riigi mõttest. Ju siis „elu mõte” ja muud sügavama kõlaga tähised kuuluvad nii aegunud jäänukite hulka, et neid ei vaevuta meenutama. Arvan seda mõistvat. On ju mul ikka veel meeles, kuidas ma kooliõpilasena,…
    Ilmar Vene
    10 minutit

  • Kulka kaos ja kord

    Ott Karulin

    Täna on kulka tähtaeg. Oli ikka meeles? Kindlasti oli, sest kulka toetuseta saavad endale äraelamist lubada vähesed kultuuriasutused ja -loojad. Aga kas seda ka teatakse, et sellest aastast kehtib uus kulka „Preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise kord“? Ilmselt mitte, sest ametlikult juba selle aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud kord ilmus kulka kodulehele millalgi eelmisel nädalal ning…
    4 minutit

  • Psühhootiline kaitse

    Kinodes pidavat jooksma üks naiste alandamist ja sadomasohhismi õilistav linateos. Maha võtta! Ära põletada kõik need 50 halli varjundit!
    Võiks parafraseerida Stalinit – pole näinud, pole probleemi, kui ei teaks, et lause „Surm lahendab kõik mured – pole inimest, pole probleemi“ mõtles välja kirjanik. Et see on kujund.
    Riik näeb aga kõike. Näeb, et kunstnik kannab näitusel politseiembleemidega pikka sinist mantlit ning algatab kiiresti väärteomenetluse, sest „inimesed, kes ei täida…
    1 minut

  • Statuut vajab täpsustamist

    Raske on mitte nõustuda Andrei Hvostovi arvamusega, et kirjanikust on saanud sümbol1 – seda nii kodakondsuse andmise kui ka auhindamise kontekstis.
    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade tänavuste kandidaatide seas ei ole paljudele üllatuslikult Andrei Ivanovi teost „Bizarre“. Põhižürii liige Heili Sibrits kirjutab, et teose nomineerimise üle küll arutleti pikalt, kuid otsustati, et selleks ei sobi teosed, mis pole ilmunud esmatrükis eesti keeles. „Bizarre“ ilmus nimelt juba 2012. aastal…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
Sirp