Aristoteles ütleb oma „Poeetika“ üheksandas peatükis, et ajaloos, s.t elus võib juhtuda mis tahes, aga kirjanduses ei tohi, luulekunst peab kindlaid reegleid järgima. Kummatigi näeme, kuidas elu võtab kunstilt üle lihtsamaid ning arusaadavamaid vorme. Juri Lotman näiteks kirjutab teatrikunsti mudeldavast mõjust XVIII ja XIX sajandi vene kultuurile. Kirjandus pakub rohkemgi skeeme mõtestamaks keerulist tegelikkust. Sealt siinne pealkirigi.
Juudi nali, milles me lihtsasti tunneme ära Euroopa kirstunaela Kreeka…
Euroopa 1848. aasta revolutsioonide kohta on öeldud, et sellal pidanuks Euroopa ajalugu pöörduma, aga ei pöördunud. On’s Kreeka kriis samasuguse tähendusega? Kas Euroopa ajalugu pöördub, ja kui pöördub, siis mis suunas? Kuidas mõjutab Kreekas toimuv Eestit ja missugused on Kreeka võimalikud stsenaariumid? Ülima tõenäosusega oleme pöördepunktis, sestap on alati võimalus pöörata üles, alla, vasakule, paremale, seista või keerata tagasi. Et Kreeka võrrandis on muutujaid lihtsalt väga…
Meediakajastuses nimetatakse Syrizat vasakpoolseks erakonnaks, ka mainitakse Syriza lubatud kasinuspoliitika vastaseid meetmeid.1 Tihti võib aga kohata partei kohta määratlust „vasakäärmuslik“.2 Niisugune kirjeldus loob Syriza kohta hoopis teistsuguse ideoloogilise mõõtme, sest vasakpoolsus ja kasinuspoliitikavastasus on omane ka peavooluerakondadele. Selleks et saada selgem pilt, on paslik lähemalt vaadelda Kreeka võimupartei ideoloogilisi seisukohti. Allolev põhineb Syriza poliitilisel programmil, mis on ka inglise keeles kättesaadav erakonna veebilehel.
Neoliberalism ja klassipoliitika. Programmi3…
Kreeka võlaprobleemide käsitlusi meie ajakirjanduses on olnud ühelt poolt nukker, aga ka üsna igav lugeda – tihti domineerib ühekülgselt hukkamõistev ja ärapanev stiil. Mõningad lood sobiksid oma tonaalsuselt lausa Saksamaa natside kurikuulsa häälekandja Der Völkischer Beobachter veergudele: kirjutatakse näiteks, et Kreekas marsivad „tattipritsivad kommunistid“, tänavatel on võimu haaranud ja külvavad rahulikes kodanikes hirmu vasakpoolsed ja anarhistid. Omalt poolt jagavad lahkelt jalahoope ka mitmed euroopaliku solidaarsuse unustanud Eesti…
Mitme erakonna hääbumisele suudab Eesti tööturg vastu panna? Eks ula peale jäänud poliitikuid ole iga valimise järel, kuid sel aastal on halastustöökohtade loomine kuidagi eriti silmatorkav. Kõige absurdsemaks saagaks on kujunenud muidugi Jaak Aaviksoo pürgimine TTÜ rektoriks (tõsi, Aaviksool on mandaat praegusesse riigikokku) ning Liisa Pakosta erakonnakaaslasest ministri soovil võrdõigusvolinikuks kinnitamine. Mõlema kaasuse ühisnimetajaks on IRL.
Eelmisest riigikogu koosseisust jätkab uues 46 saadikut, seega peab enam kui…
Viimastel päevadel on palju kuulda olnud Kreeka karistamisest, alandamisest ja demokraatia lõpust. Ma arvan, et asi ei ole päris nii hull. Kreeka olukord on lihtsalt äraütlemata keeruline ja teinekord ongi asjad lihtsalt halvasti, ilma et selle tagant oleks vaja otsida Saksa-Eesti ühisimperialismi või mõne finantsmahhinaatorist grekofoobi karvast kätt.
Ma ei ole veel kuulnud ökonomistide professionaalsetes Kreeka-aruteludes patust või süükoormast, isegi geopoliitikast mitte (ehkki poliitikute hulgas on sel…
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna otsus määrata avalikul konkursil kolmanda koha saanud erakonnakaaslane Liisa Pakosta uueks võrdõigusvolinikuks on masendav, aga mitte üllatav. See kinnitab vaid juba ammu selginenud tõsiasja, et parempoolsetele valitsusparteidele pole võrdne kohtlemine mitte poliitiline prioriteet, vaid tüütu eurokohustus, millega on formaalselt vaja tegeleda, aga mida praktikas marginaliseeritakse igal võimalusel. Voliniku ametikoht põhineb 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse ja 2009.…
Olemaks oma nime vääriline, peab demokraatia aina pärima oma kehtimistingimuste ja eelduste järele.
Sotsiaalteadustes on viimastel kümnenditel jõutud üha sagedamini äratundmisele, et ühiskondlikud suhted (sh võimusuhted) ei toimi pelgalt „alt üles“, „ülevalt alla“ ega ka „paralleelselt“ (kõik omamoodi lineaarsed ning dihhotoomial põhinevad arusaamad), vaid moodustuvad mittelineaarselt. Kõik need variandid on kombinatsioonis ning pidevas dünaamilises ümberliigendamises. Lühidalt öeldes elame maailmas, mida sotsiaalteadlaste arvates iseloomustab üha…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Helga Nõu ja Elin Toona 1980. aastal Stockholmi ESTO päevadel …
Dénes Kalev Farkas. Kas keegi mind mäletab? Installatsioon, 2014.Dénes Kalev Farkas
