Toeta

Sotsiaalia

  • Théophile Gautier’ dekadentlik ilu
    Pidevalt avalikkuse orbiidis Théophile Gautier uskus, et provotseeriva kuvandi tõttu mäletavad teda ka need, kes ühtki ta teost lugenud ei ole.       
    Wikimedia Commons

    Théophile Gautier’ dekadentlik ilu

    Iluotsingutes peitus võimalus pääseda tehnoloogilisest progressist kantud maailmast: siit siis boheemlikud katusekambrid, ekstravagantsed salongid ja harulduste kollektsioonid.

    Kaia Sisask
    6 minutit
  • Vene demokraadid ja katkine savinõu
    Katia Margolis: „Vene identiteet on niivõrd lahutamatu imperiaalsest pärandist ja teadlikust, poolteadlikust või alateadlikust soovimatusest (ja teadmatusest) seda mitte näha, et iga Vene kolonialismi kriitikat, ettepanekut vaadata ennast kõrvalt, nimetada asju nende õige nimega tajutakse isikliku rünnakuna ja ohuna oma identiteedile.“       
    Youtube

    Vene demokraadid ja katkine savinõu

    Vene riigi suhtumisele elanikkonda on alati olnud tüüpiline repressiivne kasvatus, hädavajalik alanduskogemus, vägivalla normaliseerimine, seadusetus ja reeglite puudumine.

    Katia Margolis
    10 minutit
  • Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda
    Esinduslikku osavõttu BRICSi tippkohtumisest Kaasanis võib käsitleda kui sõjakurjategijast Putini rehabiliteerimist kolmanda maailma poolt ja läänemaailma teise instrumendi – Haagi kriminaalkohtu prügikasti heitmist. Pildil Etioopia peaminister Abiy Ahmed, Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi, Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa, Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Xi Jinping, Vladimir Putin, India peaminister Narendra Modi, Araabia Ühendemiraatide president Mohamed bin Zayed Al Nahyan, Iraani president Masoud Pezeshkian ja Brasiilia välisminioster Mauro Vieira.      
    CC 0 / Wikimedia Commons

    Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda

    Kolmanda maailma riigid on pannud seljad kokku ja tekkimas on uus bipolaarne maailmakord, mille eesmärk on läänele jalg taha panna.

    8 minutit
  • Miks Eestis on rikkad madalalt maksustatud?
    Ettevõtete kasumi maksustamine ja varamaksud ei kisuks kellegi elujärge märgatavalt allapoole, aga majandus hakkaks praegusest paremini toimima. Kuid valitsuse maksupoliitika kujundajad ei lase end sellistest ettepanekutest segada. See, et eesseisvad maksumuudatused räsivad eelkõige vaeseid ja keskklassi, jäetakse tähelepanuta. Pildil toiduabi vajajad Oleviste kiriku juures järjekorras.       
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Miks Eestis on rikkad madalalt maksustatud?

    Meie maksusüsteem on ammu ajale jalgu jäänud. Eesti ei ole enam teistele riikidele majandusedu eeskuju. Eduka Sloveenia kõrvale on tõusmas Leedu, Tšehhi ja Poola.

    Peet Kask
    13 minutit
  • Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus
    Kui alla anda, võib üles kasvada terve põlvkond noori, kes on demokraatlikest protsessidest võõrandunud, näinud enda ees lahti rullumas kahepalgelisuse võidukäiku ning kõige lõpuks ka onude poolt paika pandud: tea oma kohta, vasaknolk, stalinistlik hälvikaktivist! Pildil noored Tallinnas Iisraeli tegevuse vastu meelt avaldamas.             
    Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus

    Selle asemel et vaadata Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolisest, moraalsest või õiguslikust vaatenurgast, on see Eestis julgeolekustatud. Sellega on ohtu sattunud demokraatlikud printsiibid.

    Gregor Mändma
    5 minutit
  • ,

    Muutumine murtud Maal

    Muutumise entusiaste kohtab kõiksugu radadel, rõhuasetusega kogukondadel, majandusmudelitel, ökoloogial, psühholoogial jne.

    Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et…
    Raiko Rajandu
    3 minutit
  • Linkola nurjatu küsimus
    Inimkonna taristu kaalub rohkem kui kogu planeedi taimed, loomad jm organismid kuivalt kokku. Epp Margna illustratsioon Pentti Linkola raamatust „Nurjatu küsimus“.

    Linkola nurjatu küsimus

    Priit-Kalev Partsi, Madis Vasseri, Leonhard Koorti, Juhan Javoiši ja Kaupo Vipi vestlusring ökofilosoof Pentti Linkola raamatu „Nurjatu küsimus“ esitluselt 26. septembril Eesti Loodusuurijate Seltsis.

    Priit-Kalev Parts
    11 minutit
  • Immanuel Kant ja inimese piirid
    Kui Kanti esteetikas on loodus esmatähtis, siis pärast Kanti kujunes esteetika peamiseks objektiks inimkätega tehtud kunstiteos.     
      Piia Ruber

    Immanuel Kant ja inimese piirid

    Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.

    Joonas Hellerma
    8 minutit
  • Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid
    Gazas toimuv on langenud kokku julgeolekuohu esiletõusuga Eestis, mis pole kindlasti Palestiina toetamiseks soodne olnud. Meediakajastuses on lähtutud riigi geopoliitilisest lojaalsusest USA-le. Tagajärjeks on arusaam, et toimuv on meie jaoks kauge ning küllap on Iisraeli tegevus õigustatav. Pildil palestiinlased Iisraeli pommirünnaku tagajärjel hävinud kodust isiklikke asju otsimas.      
     Apaimages / SIPA / Scanpix

    Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid

    Euroopa on teinud suure vea, otsides süüst vabanemist oma ajalooliste kuritegude eest osalusega tänapäeva kuritegudes.

    Martin Aidnik
    5 minutit
  • Toolide mäng

    Toolide mäng

    Kodune akadeemiline kapital, nii otseselt rahaline kui ka tõus ametiredelil ja prestiiž, sõltub koostööst riigi­võimuga. Võim kultiveerib konformismi, sõjahüsteeria eemaldab individuaalsuse ja originaalsuse eeldused.

    Ahto Lobjakas
    8 minutit
Sirp