Toeta

Sotsiaalia

  • Lisandus Eesti sõjaajaloole

    Asjaolu, et eesti rahvusväeosad mängisid olulist osa omariikluse saavutamisel, on hästi teada. Sel teemal kirjutas Vitali Lokk mõne aasta eest monograafia* ning avaldatud on ka terve rida muid teemakohaseid kirjutisi ja dokumendipublikatsioone. Kõnealune kogumik täiendab meie seniseid teadmisi. Pärast lühikest saatesõna esitab Ago Pajur põhjaliku ülevaate rahvusväeosadest Vene armees Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917. Tuntuimad olid läti kütid, kes mängisid veel ka hiljem Venemaa kodusõjas olulist rolli.…
    Olaf Mertelsmann
    2 minutit

  • Kultuur kaitsekilbina

    Pole kahtlustki, et viimase aja vaadatuim ja enim elevust tekitanud performance on Keskerakonna möödunudpühapäevane kongress. Performatiivsest vaatenurgast on tegemist siiski üsna hädise teatri NO99 „Ühtse Eesti suurkogu“ koopiaga. Tegelikult on ju tore, kui lähtematerjal kriitilise sissevaate tulemusel oma originaalsuse kaotab. Eesmärk täidetud.
    See on siiski vaid üks väike linnuke saavutamata eesmärkide nimekirjas. Pariisi terrorirünnakute järel, kui Prantsuse lipu värvides profiilipilt ühismeedias pole enam trendikas, oleme rahvana endiselt…
    1 minut

  • Kommentaar – Kas naiste ja meeste (eba)võrdsus mõjutab sündimust?

    Seni on Eestis üritatud iivet pöörata positiivseks perepoliitika meetmetega ning teoretiseeritakse populaarses võtmes selle üle, miks naised ei sünnita.
    Rahvastikuprotsesse mõtestades ei saa mööda sooaspektist, s.t soolistest võimusuhetest ning naiste ja meeste erinevast positsioonist ühiskonnas. Peaaegu kõik olulisemad sugude ebavõrdsust peegeldavad näitajad, olgu see lapsehoolduspuhkusele jäämine, sooline palgalõhe või soolise diskrimineerimise kogemine, on asjakohased, et arutleda nende kui sündimuse mõjurite üle. Üha enam teadvustatakse ka normatiivse maskuliinsuse…
    Mari-Liis Sepper
    4 minutit
  • Tõrgetega suhteturul sünnib vähe lapsi
    Joonis 1. Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis aastatel 2001–2014.

    Tõrgetega suhteturul sünnib vähe lapsi

    Meeste defitsiit ülikoolides paneb nad abielust hoiduma ja jätab naised üksi.

    Kaarel Tarand
    6 minutit

  • Ülikoole koloniseerib manager’ide kultuur

    Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.

    Selle sügise diskussioonid näitavad, et ka pärast kiireid ja radikaalseid ülikoolide struktuurireforme on kõrghariduse seis ja suundumused jätkuvasti põletav teema. Gunnar Oki suhteliselt ühetaolise loogikaga ideevisandeid sisaldav ülevaade on leidnud mitmesugust vastukaja. On kriitiliselt osutatud, et kõrghariduse kontekstis tuleks paremini eristada avalikku ja erahüve, kuid on ka neid, kes nõustuvad, et…
    Martin Aidnik
    4 minutit
  • Ükski riik ja rahvas ei ela vaakumis
    Seppo Zetterberg: „Ehkki Eestis on ka üldajaloo õppetoole, uuritakse teil maailma ajalugu siiski väga napilt.“
    Vallo Kruuser / Delfi / Eesti ajalehed

    Ükski riik ja rahvas ei ela vaakumis

    Äsja eesti keelde tõlgitud „Maailma ajaloo“ peatoimetaja Seppo Zetterberg: „Ajaloo uurimine on agitaatorlik teadus. Oleks sinisilmne väita midagi muud.“

    Erkki Bahovski
    9 minutit

  • Lähis-Ida hämar tulevik

    Islamiriik on poliitilis-ideoloogiline, mitte religioosne moodustis.

    Pärast Pariisi sündmusi elab Euroopa taas terrorirünnakute hirmus. Lähis-Ida piirkond Euroopa naabruses on viimasel sajandil olnud mitmete ulatuslike usuliste, etniliste jm konfliktide allikas, mille krooniks on agressiivse riigitaolise moodustise Islamiriik teke Iraagi ja Süüria aladel. Eesti ühiskonnas on levimas hirm sõja eest põgenevate pagulaste ees, kellest paljud on pärit Süüriast ja Iraagist ning võivad turvalisema elupaiga otsingutel jõuda ka Eestisse.…
    Holger Mölder, Vladimir Sazonov
    6 minutit

  • Veel pole valmis

    Tõenäoliselt jäävad kooseluseaduse rakendussätted riigikogus vajalike poolthäälteta. Eesti pole selleks seaduseks veel valmis, arvavad paljud, osundades tulisele avalikule arutelule. Eesti pole veel ka valmis pagulaste vastuvõtmiseks, sest me pole suutnud veerandsajandiga vene keelt emakeelena kõnelejaidki oma ühiskonda lõimida, väidetakse kirglikult. Millal me siis lõpuks valmis oleme, ei taha keegi arvata – öeldes seeläbi, et loodetavasti mitte kunagi.
    Ehk on inimväärikus tõesti vaatenurgast sõltuv nähtus, aga sellise relativistliku…
    1 minut
  • Post-sõnastik XXVIII – kultusteos
    Hea loo aluseks piisab teinekord vaid ühest arhetüübist, kuid „Casablanca“ žanrilise eklektika alusel (seiklusfilm, patriootiline film, uudistesaade, põgenike odüsseia, spiooni­film) käivituvasse igihaljaste arhetüüpide intriigi haaratakse müütilist äratundmist lubavad Võlu-uks, Tõotatud Maa, Pikk Ootus, Barbarid, Mäng Elu ja Surmaga.
    Kaader filmist.

    Post-sõnastik XXVIII – kultusteos

    Usundiloos käsitletakse kultust maagilise väega üleloomuliku olendi või reaalse objekti teenimise, kummardamise ja austamisena, mis võib olla üksikisiku või isikute rühma harjumus; see võib olla salajane või avalik.1 Kuid religioosse mõtteviisi taandudes nihkub kultuse paradigma järjest enam kunsti valdkonda ning leiab…
    Janek Kraavi
    8 minutit

  • Meie ei ole idioodid

    Neljapäeval, 12. novembril 2015 kell 20–21 esmaeetris olnud Kuku raadio saates „Juku-Raadio“ võrdsustas professor David Vseviov kõik need, kes Iraanist (kohalikest giididest ajupestuna!) hästi räägivad ja kellele sealsed inimesed meeldivad, nendega, kes samaselt Põhja-Koreasse suhtuksid. Kaudselt samastas ta sellised inimesed nn kasulike idiootidega – lääne intellektuaalidega, kes Stalini ajal Nõukogude Liitu hästi suhtusid ja sellest positiivselt rääkisid-kirjutasid.
    Kõik allakirjutanud on viimase kahe aasta jooksul Iraanis reisinud ja…
    2 minutit
Sirp