Tagasivaadet peagi otsa saavale aastale on paslik alustada valikuga käesoleva rubriigi pealkirjadest: „Kitsi rahvas“, „Vägivaldne vabadus“, „Kibe eneseteadvus“, „Psühhootiline kaitse“, „Tegelikkuse kurtus“, „Mõttelaat“, „Nokk kinni, suu lahti“, „Igal pool on Aafrika“, „Tagasi alguses“, „Pooldamise poolt“, „Selge ebavõrdsus“, „Kadunud usaldus“, „Veel pole valmis“, „Omakohus“.
Rõõmuhõiskeid pole olnud, aga see ei üllata vist kedagi. Pagulastetulv tabas ootamatult kõiki Euroopa riike ja pole ka Eesti ainus, kus see teema tõi…
Margus Laidre: Arvatakse, et 2020. aastal ulatub lääne mõjuvõim üksnes veel 24%-le maakera territooriumist. See tähendab, et õhtumaised väärtused, elulaad ja ühiskonnakorraldus ei kõneta enam teisi rahvaid.
Estonian Airi pankrot, Saaremaa laevaühenduse hange, Eesti Energia avantüüride kokkukukkumine, Balti kiirraudtee jms paljastas valitsuse võimetuse paigutada oma otsused Euroopa või maailma arengupilti.
Selgematel hetkedel, kui valitsuse liikmetel ununeb, et Eesti on võimas ja sõjakas maailmakorra looja (koos mõne liitlasega), möönavad me riigijuhid, et Eesti väike avatud majandus on globaalmajanduse osa, mis reageerib tundlikult mis tahes välisteguri muutustele. Seega, Eesti tegevusplaanide koostamisel…
Eile tähistati maailmas rahvusvahelist inimõiguste päeva. Just 10. detsembril 1948. aastal võeti ÜRO peaassamblees vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille esimene artikkel sedastab: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.“
Tähistada võib muidugi erinevalt: ühele meeldib jõulude ajal perega koos olla, teine aga kasutab vaba päeva nina täistõmbamiseks; mõnes riigis näidatakse inimõiguste päeval temaatilisi dokumentaalfilme, teine aga kasutab tähtpäeva järjekordse ninanipsu andmiseks Euroopale ja tema „neetud“…
Simon Tormey on Sydney ülikooli professor, kelle uurimistöö fookuses on poliitikateooria, kodanikuühiskonna ja globaliseerumise küsimused. Tema tänavu ilmunud raamat „Esinduspoliitika lõpp“ on demokraatia probleemide uurimise põnev vahekokkuvõte. Tormey on võtnud oma raamatus käsile poliitilise esindamise põhimõtte lagunemise. Täpsustuseks tuleb öelda, et esindamise mõistet tuleb eristada representatsiooni mõistest: riigikogu liikmed tegutsevad rahva representantide, mitte aga esindajatena.
Eemalt ehk paistab, et tegemist on järjekordse juriidilise juuksekarva lõhkiajamisega, kuid tegelikult…
„Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?“ küsisin endalt, kui kuulsin jahmatusega, et Kalle Muuli ja Tiit Pruuli kirjutavad Vilja Savisaarest järjekordset (eluloo)raamatut. Tunnen neid piisavalt hästi väitmaks, et vanameistrid ei raiskaks oma väärtuslikku aega ühe kuulsa naise…
Ausalt öeldes olin ma viimati sedavõrd hämmingus mõned head aastad tagasi, kui sain ühelt proualt kirja tungiva palvega lõpetada „Müstilise Venemaa“ raadiosaatesarjas Stalini kiitmine. Ma ei osanud selle etteheite peale talle midagi mõistlikku vastata. Igati lugupeetud ja sümpaatsetele Aarne Mäele, Olavi Pestile ja Jaak Valgele tahan aga kindlasti kirjutada ning avalikult öelda, et pärast „Juku raadio“ saate kuulamist pole mingit põhjust pöörduda minu poole palvega hoiduda teid…
Asjaolu, et eesti rahvusväeosad mängisid olulist osa omariikluse saavutamisel, on hästi teada. Sel teemal kirjutas Vitali Lokk mõne aasta eest monograafia* ning avaldatud on ka terve rida muid teemakohaseid kirjutisi ja dokumendipublikatsioone. Kõnealune kogumik täiendab meie seniseid teadmisi. Pärast lühikest saatesõna esitab Ago Pajur põhjaliku ülevaate rahvusväeosadest Vene armees Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917. Tuntuimad olid läti kütid, kes mängisid veel ka hiljem Venemaa kodusõjas olulist rolli.…
Pole kahtlustki, et viimase aja vaadatuim ja enim elevust tekitanud performance on Keskerakonna möödunudpühapäevane kongress. Performatiivsest vaatenurgast on tegemist siiski üsna hädise teatri NO99 „Ühtse Eesti suurkogu“ koopiaga. Tegelikult on ju tore, kui lähtematerjal kriitilise sissevaate tulemusel oma originaalsuse kaotab. Eesmärk täidetud.
See on siiski vaid üks väike linnuke saavutamata eesmärkide nimekirjas. Pariisi terrorirünnakute järel, kui Prantsuse lipu värvides profiilipilt ühismeedias pole enam trendikas, oleme rahvana endiselt…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.