Elu survestab meid üha umbisikulisemaks ja kaasajooksvamaks. Seda enam on väärtust tekstil, mis tuletab meelde iseärase, ennastjaatava vastupanu olulisust.
1887. aasta suvel, poolteist aastat enne hulluksminekut, viibis 42aastane endine klassikalise filoloogia ja filosoofia õppejõud Friedrich Nietzsche Šveitsis imeilusa loodusega Sils Maria linnakeses, tegi pikki jalutuskäike, vahel lõbustas end intellektuaalsete vestlustega, kuid peaasjalikult kirjutas raamatut moraali maa-alusest tekkeloogikast.
Samal aastakümnendil oli nii mõndagi teoksil. Jätkus rahvuste,…
Iga suure otsuse taga on lobist. See on XXI sajandi reaalsus, mille üle pole mingit mõtet kurta – küll aga nõuab see tähelepanelikumat allikate kontrollimist.
Tunne oma vaenlast, eks ole.
Eestiski on sel nädalal lobiste „paljastatud“ ennekõike lähenevate presidendivalimiste kontekstis, sest miks ei peakski avalikkus teadma neid inimesi, kes mõne presidendikandidaadi kandidaadi hüvaks tööd teevad. Eriti kui see töö on vabatahtlik – väidetavalt.
Tegelikult on muidugi lobistil ja lobistil…
Sir John Elvidge: „Olen kiire tegutsemise poolt, sest süsteemi muutmiseks tuleb seda raputada.“
Sir John Elvidge on endine Šotimaa avaliku teenistuse juht ja riigisekretär, kelle eestvedamisel reformiti 2007. ja 2008. aastal põhjalikult Šotimaa keskvalitsuse juhtimismudel: kaotati ministeeriumid ning viidi nende vastutusvaldkonnad ühtse juhtimise alla, et tõhustada valitsuse valdkonnapoliitikaülest koostööd. See Šotimaal endiselt edukalt toimiv mudel on teinud Elvidge’ist hinnatud eksperdi, kes nõustab valitsusi üle maailma…
Sõna „kultuur“ esineb haldusreformi eelnõus, selle seletuskirjas ja ekspertide hinnangutes vaid mõnel harval korral ja suurt kultuurikulude osakaalu eelarves käsitletakse pigem probleemina.
Reformierakondlaste ilmutatud „Totaalne riik – totaalne inimene“ pakub tugevaid vastandusi ja üldistusi, mis veenavad, kuigi mitte lõpuni. Raamatut tuleks mõista 1930ndate Euroopa poliitilise õhustiku raamistuses.
2016. aasta alguses eesti keeles Ilmamaa kirjastuse väljaandena ilmunud austria-jaapani päritolu poliitiku ja Paneuroopa liikumise aktivisti krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi (1894–1972) tekstikogumik sisaldab raamatu nimiteksti „Totaalne riik – totaalne inimene“, „Paneuroopa manifesti“, kolm kõnet 1926. aastal Viinis peetud esimesel Paneuroopa kongressil…
Käisin 11. V Harju maakohtus ülekuulamisel, seekord Kaur Kenderi õudusnovelli „Untitled 12“ (edaspidi U12) kohtuasjas kaitsja kutsutud tunnistajana. Kohtuskäik andis võimaluse vahetult kogeda, milline on protsessil valitsev õhkkond, prokuröri ja kohtuniku suhtumine kohtualusesse. Kaur Kender ise ja kaastunnistaja Tarmo Jüristo on seda juba adekvaatselt kirjeldanud, seega sel pikemalt ei peatu. Küll aga vajavad täiendavat avalikustamist mõned sisulised küsimused, mis avalikku õiguskorda esindavaid prokuröri ja kohtunikku Kenderi…
Igal kogukonnal on oma konkreetne ja eriline kujunemislugu ja seetõttu ka erinev toimimisloogika.
Mis on üldse riik? Ühest määratlust ei ole, aga üldiselt näib riigiks olemise eelduseks olevat see, et on mingi rahvas ja territoorium ning et see rahvas oleks organiseerunud, mis üldiselt tähendab mingisuguseid ühiste otsuste tegemise, võimu delegeerimise ja sotsiaalhoolekande mehhanisme. Sealjuures vastab riik tavaliselt kogukondade organiseerumise tasandile, mis jääb kõrgemale kõige esmasematest…
Targem on otsida Carlyle’i suurmeeste ja islami enesetaputerroristide tagamaid nende rahvaste sotsiaal-ajaloolisest käekäigust, mitte kristluse ja islami õpetuste eripärast.
Võiksime vaadata ajalugu terviklikumalt, kui serveerivad europotsentristlikud ajalooraamatud.
Möödunud aastal ilmus kirjastuselt Äripäev raamat, mis lisab olulise killu meie antiikajalugu ja vanu kultuure käsitleva tõlkekirjanduse mosaiiki. Tõsi, briti ajaloolase John Julius Norwichi koostatud ja toimetatud populaarteaduslik raamat „Linnad, mis kujundasid muistset maailma“ pole seni pälvinud Eesti ajakirjanduse tähelepanu. See ei ütle siiski midagi raamatu kvaliteedi kohta. Paljude eesti keeles avaldatud muistseid kultuure tutvustavate tõlkeraamatute autorid…
Sel nädalal on välismeedialt enim tähelepanu saanud Sadiq Khan, kes valiti 5. mail Londoni linnapeaks (Suurbritannias teeb selle otsuse just nimelt rahvas). Mis selles siis nii erilist on, võiks küsida – linnapead ikka vahetuvad (mõnes kohas tihemini kui teises). Nagu teada, lähevad ajalukku ennekõike need esimesed: Barack Obama on esimene mustanahaline USA president, Sadiq Khan esimene moslemist Londoni linnapea, . . . . esimene naissoost Eesti president.
Khani kandidatuuri ümber oli muidugi palju kära,…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eduard Wiiralt. Taskunuga. Pliiats, akvarell, paber, 1918.Eesti kunstimuuseum.
Kõige kohutavam aeg oli Carlyle’i meelest XVIII sajand ja kõige jubedam sündmus Prantsuse revolutsioon. Küllap pidanuks Carlyle XX sajandi ja XXI sajandi alguse kohta möönma, et saab laskuda veel kõvasti madalamale ning Tõe teoks saamine ilmselt viibib. Pildil suudlejad Vilniuse vanalinnas.Mindaugas Kulbis/AP/Scanpix.
