Toeta

Sotsiaalia

  • Paaviani poliitika
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Paaviani poliitika

    Kui rääkida asjadest nii, nagu nad on, on kogu Trumpi „ausus ja tõde“ kokkuvõetav ühte lausesse: „Me oleme loomad.“

    Anders Härm
    8 minutit
  • Donald Trump ja poliitika tagasitulek
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Donald Trump ja poliitika tagasitulek

    I
    Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“.1 Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi otsuseid ei arutatud enam kui eetilist, ideoloogilist või väärtuspõhist valikut, vaid kui administratiiv-tehnilisi…
    Aro Velmet
    8 minutit
  • Eliitkoolide laste vanemad kui kihistava süsteemi taastootjad
    Kuivõrd eliitkoolid on avalik-õiguslikud haridusasutused, peaks seal õppimine olema realistlik perspektiiv erisuguse taustaga lastele – ka nendele, kelle vanemad ei saa neid keset tööpäeva tasulisse eelkooli sõidutada.
    Sille Annuk / Postimees / Scanpix

    Eliitkoolide laste vanemad kui kihistava süsteemi taastootjad

    Olgugi et praegusi koolikatseid kritiseeritakse, puudutab kriitika enamasti katsetel esinevaid küsitavusi lapse „tõeliste annete“ väljaselgitamisel, mitte seda, et nii väikeste laste testimine iseenesest ebamoraalne oleks.

    Sandra Haugas
    7 minutit

  • Üks roll

    Guyanas sündinud ja Ühendkuningriigis üles kasvanud Gina Miller on Londoni investeerimisfondi SCM Private juht ja kogenud filantroop. Ise on ta end nimetanud parajaks töö- ja adrenaliinisõltlaseks. Milleri heategevusfond on 2009. aastast väikestesse ühiskondlikesse ettevõtmistesse panustanud üle 136 000 naela ning tema viimase aja võrgustik WeAreTheCity vahendab naiste tööellu puutuvat informatsiooni. Läbipaistev asjaajamine on olnud tema eesmärk nii abikaasaga investeerimisfondi luues kui ka 2012. aastal aususe ja õigluse nimel korraldatud kampaanias. Sellega…
    Maria Mölder
    3 minutit
  • Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel
    Mart Kadastik, Nüüd ma siis kirjutan. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2016. 399 lk.

    Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel

    Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased.

    Kaarel Tarand
    8 minutit
  • Mitme näo ja nimega meediategelane
    Kadastiku hing on katki. Äkki pidanuks Kadastik seisatama Tartu Lõunakeskuse juures? Jälgima, kuidas endine julge-olekuohvitser Anti Talur näpitsate, kruvikeeraja ja tangidega katkist ust parandab. Küsinud nõu. Hingi saab ju parandada.
    Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix

    Mitme näo ja nimega meediategelane

    Kadastik oli KGB andekas tööriist, üks parimaid Eesti NSV ajakirjanikke, kellest repressiivorgan üldse unistada võis.

    Mart Soidro
    8 minutit
  • Mis nüüd saab?
    Protest Trumpi vastu Washington DCs
    .Ted Eytan / Wikimedia Commons

    Mis nüüd saab?

    Ajalugu iseenesest ei kordu, ent ometi näivad seal olevat teatavad sisseehitatud tsüklid ning võib-olla on üks tsükkel nüüd jälle asendumas teisega

    Margus Ott
    4 minutit

  • Post-sõnastik XXXIV – Maksimalism

    Maksimalistlik romaan demonstreerib, et vähemalt esteetilisel tasemel ei ole entsüklopeedia kui suure narratiivi surm kaugeltki veel käes, ehkki entsüklopeedilise stiili juurde kuulub sageli ka satiiriline toon.

    Minimalistlik esteetika on nüüdiskultuuri kanooniline stiiliregister. Kuid vähesuse poeetika on peaaegu varju jätnud oma dialektilise kaasaande – maksimalismi. Sellise paradoksaalse olukorra esmane põhjus peitub ilmselt asjaolus, et minimalism ulatub kaugelt enam välja argiesteetika ja tarbimiskultuuri valdkonda,…
    Janek Kraavi
    7 minutit

  • Ainuke aus põhjendus on „ma ei viitsi“

    Sporti harrastatakse järjest enam, kuid kolmandik Eesti inimestest ei liiguta ennast üldse, põhjustena tuuakse välja aja- ja huvipuudus.

    Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Emori möödunud aasta uuringust selgus, et liikumisharrastusega on meil täisealisest elanikkonnast hõivatud 45%, mis on seni kõrgeim näitaja. Samas tõdetakse, et 33% ei liiguta ennast üldse. Põhjustena tuuakse välja aja- ja huvipuudus, piisava sissetuleku ja tööandja toetuse puudumine, aga ka halb…
    Kristi Kirsberg
    4 minutit

  • Üks roll

    Teatrikriitik ja tuleval hooajal taas kõrgliigas mängiva Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskonna tulihingeline poolehoidja Alvar Loog on kirjutanud ühest talle tõsise pettumuse valmistanud teatrilavastusest: „Ootasin sellelt lavastuselt umbes sama, mida advokaadilt, ametiühingult, rahvasaadikult või kodukoha jalgpallivõistkonnalt: et ta mind esindaks.“ Usun, et paljudele lugejatele on muidu kõik arusaadav, ent häguseks jääb see, kuidas saab jalgpallivõistkond kedagi esindada või olla inimesele üldse tähtis. Miks muidu pahandas üks kultuuriajakirjanik (nimi toimetusele…
    Tambet Kaugema
    3 minutit
Sirp