Sotsiaalia
-
Inimese ja mitte-inimese ühisloovusest
Lääne teadusliku mõtte ajaloos on kultuuri ja loodust hoitud lahus, justkui seisaks inimene keskkonnast eraldi ning vaim kaugel mateeriast. Paaril viimasel aastakümnel on pead tõstnud interdistsiplinaarne valdkond, mis püüab looduse ja kultuuri vastandamist ületada, käsitledes keskkonda sotsiaalse ja kultuurilise reaalsuse osana. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) nimetuse alla koondunud potentsiaali avamisele keskenduti ka tänavuses kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekoolis 23. kuni 27. jaanuarini Tallinna ülikoolis.
Humanitaaria on pühendunud inimolemuse…5 minutit -
Üks roll
Igas seltskonnas on omad reeglid. Varivalitsus, nõunikud, niiditõmbajad, asjamehed ja käsutäitjad peavad oma viha alla suruma suurema hüve ja omakasu eesmärgil. Vahel õnnestub muule maailmale pragudeta fassaadi eksponeerimine paremini, vahel halvemini. Aetakse justkui ühist asja, kuni see oma asja ajamisele ette ei jää.
Õukonnas eripositsioonil on aga narr. Narri üldiselt ei sallita, sest tema positsioon on teiste omast autonoomsem – vaid temal on õigus kõnelda tõtt. Narri tegevus…3 minutit -
Kaljo Põllu. Mängutuba. Assamblaaž, tempera, puit, plastmass, 1967. Eesti Kunstimuuseum.Üks laps, kaks keelt
Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?
6 minutit -
Ajalooliste võrdluste eetika
Michael Rothberg: „Kui meie maksude abil rahastatakse kaugel peetavaid sõdu või meie riided on tehtud orjavabrikutes, siis ei ole me süüdi imperialismis või rõhumises, kuid me oleme seotud subjektid.“
17.–19. märtsil 2017 külastab Tallinna ülikooli üks maailma juhtivaid kultuurimälu uurijaid, California ülikooli professor Michael Rothberg. Ta on sümpoosioni „Kultuurideülesed mäluvormid: sõja, ümberasumise ja poliitiliste konfliktide mäletamine nüüdisajal“ peaesineja ja peab reedel,…8 minutit -
Sfinks ilma Oidipuseta
Jüri Lippingu tekstidest õhkub säärast massiivset ja suveräänset veenvust, mida tuntakse tavaliselt jäämäega silmitsi sattudes.
Jüri Lippingu vastse raamatu kaante vahele on koondatud 20 aasta mõttetöö vili. Kuigi alapealkiri viitab valikule, leiab raamatust enamiku Lippingu esseedest: teos sisaldab 25 teksti, kusjuures vaid üks on varem ilmumata. Vormiline pilt on kirju: esindatud on tõlgete saatesõnad, raamatuarvustused, pikemad ülevaateartiklid, intervjuud, konverentsiettekanded ning vabaesseed.…10 minutit -
Üks roll
Kaotusega toimetulekuks on väga mitu viisi. Paljud – kui me ka statistikat ei usu – laevad kibestumisest tühjaks jooksnud patareisid rusikaid lähedaste vastu käiku lastes. Mõistlikumad (arvatavasti ka kainemad), keda ilmselt on siiski rohkem, leiavad võimaluse lõõgastuda väljasõidul kuhugi, kus paistab alati päike, või siis kütavad sauna ja raputavad endalt pärast korralikku leili ja vihtlemist ning jääauku hüppamist pettumuse veepiiskadena maha. Mõned aga vehivad niisama rusikatega või siis…3 minutit -
Võõrkeeleõpe ülikoolis – kellele ja milleks?
6. veebruari Postimehes algatas Tartu ülikooli humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop arutelu Tartu ülikooli rollist ühiskonna arvamusliidrina Eesti Vabariigile nii olulisel 2017. aastal, mil Eestist saab pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa. Samal päeval avaldas ERRi kultuuriportaal TLÜ õppejõu ja tõlkija Ülar Ploomi arvamusloo humanitaarteaduste, sh Euroopa kultuuride ja keelte mõistmise aluseriala ehk klassikalise filoloogia olukorrast praeguses Eestis. Ehkki esimest artiklit võib pidada rektorikampaania…4 minutit -
Keegi ei jää auhinnata
Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist?
On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse…3 minutit -
Vaim on kinni jooksnud
Mille järgi valida Tartu ülikoolile rektorit?
Sel kevadel valib Tartu ülikool endale uue rektori, valimistules on kaks kandidaati – ametisolev rektor Volli Kalm ning praegune humanitaarvaldkonna dekaan Margit Sutrop. Nagu valimiste puhul ikka, on ka sel korral võimalikke valikukriteeriume mitu. Valimiskogu liikme ja muidu aktiivse üliõpilasesindajana pakun aga selleks korraks ühe põhimõttelise kriteeriumi, mille järgi otsus teha.
Järgnev mõte ei ole uus, kuid et ka kõige…4 minutit -
Kas suusahüppamine on kooskõlas inimloomusega?
Organiseeritud sõjapidamist ei tee võimalikuks inimeste vägivaldsus ja isekus, vaid, vastupidi, nende sotsiaalsus ja valmidus alluda korraldustele.
Ennast modernsusele vastandav poliitiline ja intellektuaalne liikumine, mille kajasid Eestiski kuulda, on oma rahulolematuse ja nõudmiste põhjendamiseks aeg-ajalt võtnud kasutusele inimloomuse mõiste. Modernistid, kes loodavad inimkonna üha jätkuvale progressile ja inimese vabanemisele iganenud normide kütkest, olevat jätnud arvesse võtmata inimloomuse, mis põhijoontes on muutumatu. Ühiskondlikku muutust…4 minutit
