Kiita võiks inimest selle eest, kes ta on ja mida ta teeb, mitte selle eest, kui hästi ta vastab kellegi ideaalile. Kaader Sulev Nõmmiku filmist „Noor pensionär“ (1972): koduõpetajakandidaat (Ervin Abel), ema-lendur (Lia Laats) ja tema tütar (Marika Samussenko).
Emadepäeva retoorika kinnitab rollimudeli emadele jala külge nagu pommi vangi omale.
3 minutit
Ökoloogiline kooslus ei hõlma üksnes inimesi, vaid lugematut hulka teisi olendeid, kes elavad meie kõrval, meie ümber, meie jalge all, meie pea kohal ja isegi meie sees. Muidugi pole need olendid Eesti Vabariigi kodanikud.
Isegi kui nõustuda, et poliitikul ongi põhjendatud ootus lõppsõnale, peaks igasugune riikliku rahastamise süsteem siiski tagama, et tungimustele vastamine toob ka tõepoolest toetuse. Pildil kultuuriminister Indrek Saar.
Õppige! See minu soovitus on ühtaegu nali ja teistaegu mitte.
Olev Remsu, „Filmidraamatehnika“, lk 22.
See raamat on kirjutatud „loengute põhjal“ ning mõeldud „üliõpilastele ja kõigile teistele asjahuvilistele“. Kas ta kõlbab õpikuks? Ei kõlba. Selleks on ta liiga kaootiline, tulvil pooltõdesid, mida esitatakse populaarses stiilis, aga mitte populaarteaduslikult. Kindlasti oleks sama ainese saanud anda ka ülevaatlikumalt, aga siis läinuks kaduma autori isikupärane intonatsioon. Ka väitekirjana „Filmidraamatehnikat“ kaitsta ei…
Mõnusalt muhe doktor Dolittle, kes seikleb Hugh Loftingu kolmeteistkümnes raamatus, abistades kõiki hättasattunuid, on küllap paljudele tuttav kangelane. Mäletate, kuis loomasõbrast tohter tegi (tõsi, olude sunnil) karjääris kannapöörde, õppis papagoi Polüneesia abiga ära loomade keele ja hakkas inimeste asemel ravima kõiksugu abivajavaid loomakesi, tegemata vahet kodu- ja metsaloomadel, nunnudel ja ohtliku välimusega olevustel.
Dr Dolittle’i karjääripööre ning seiklused saavad alguse loomaarmastuse tõttu tekkinud karjuvast vaesusest. Tänu sohval…
Väljamõeldist Katariina I-st kui Rõngu talutüdrukust Martast on nüüdseks tiražeeritud, nii et vähe pole.
Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie . . . . valed?
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog“
Eesti Rahvusballetis ehk Estonia teatris esietendus 15. märtsil Toomas Eduri ballett „Katariina I. Pildikesi Katariina I elust“ (Tauno Aintsi muusika). Ballett sai lühikese ajaga väga palju tutvustusi ja arvustusi raadioeetris ja ajakirjanduses, sealhulgas…
Kumus on avatud Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi kureeritud uurimuslik näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“, mis käsitleb erilise rõhuga rahvuslikku ja/või riiklikku identiteeti loovaid kunstiteoseid, nn peavoolukunsti. Ehk pakub põgusa ülevaate politiseeritud narratiivide representatsioonist eesti kunstis. Kuigi näitus on – kellele salakavalalt kutsuvalt, kellele mõneti kimbutavalt – mähitud sinimustvalgesse sümboolikasse, pakutakse seal hulga värskeid mõtteid. Näitusel eksponeeritud teosed on parimate tavade järgi kontekstualiseeritud ja seal…
Tehnoloogia ei päästa maailma. Iga tehnoloogiline lahendus tekitab uusi probleeme, mis taas lahendamist vajavad, ja nõnda lõputult. Tehnika arengust tingitud tagajärjed on paratamatud ja tihti ka ennustamatud. Just niisugusena näevad teaduse ja tehnoloogia arengu mõju planeedile Maa Michael ja Joyce Huesemann raamatus „Tehnoloogilised lahendused: miks tehnoloogia ei päästa meid ega keskkonda“.*
Teaduslikul meetodil muudetakse keeruline maailm valikulise analüüsi abil hoomatavaks – objektid eraldatakse taustsüsteemist. See lihtne käsitus…
Eesti lugejal on raske mõista, miks Thilo Sarrazin Saksamaal nii palju poleemikat tekitab. Meie kontekstis jääb ta pigem laialdaselt aktsepteeritud rahvuskonservatiivsuse piiridesse.
Thilo Sarrazini raamatu probleem on argumentide pealiskaudsuses, soovimatuses tõsiseltvõetavate vastaste kriitikale vastata ja pidevas hüplemises eetiliste eelduste vahel.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kiita võiks inimest selle eest, kes ta on ja mida ta teeb, mitte selle eest, kui hästi ta vastab kellegi ideaalile. Kaader Sulev Nõmmiku filmist „Noor pensionär“ (1972): koduõpetajakandidaat (Ervin Abel), ema-lendur (Lia Laats) ja tema tütar (Marika Samussenko).
Ökoloogiline kooslus ei hõlma üksnes inimesi, vaid lugematut hulka teisi olendeid, kes elavad meie kõrval, meie ümber, meie jalge all, meie pea kohal ja isegi meie sees. Muidugi pole need olendid Eesti Vabariigi kodanikud.Piia Ruber
Isegi kui nõustuda, et poliitikul ongi põhjendatud ootus lõppsõnale, peaks igasugune riikliku rahastamise süsteem siiski tagama, et tungimustele vastamine toob ka tõepoolest toetuse. Pildil kultuuriminister Indrek Saar.Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Nikolai Karajevi artikli „The Division Bell Land. Väga eestilik lugu“ pealkiri viitab Pink Floydi laulule „High Hopes“ ehk „Suured lootused“.Repro
Eesti lugejal on raske mõista, miks Thilo Sarrazin Saksamaal nii palju poleemikat tekitab. Meie kontekstis jääb ta pigem laialdaselt aktsepteeritud rahvuskonservatiivsuse piiridesse.Wikimedia Commons
