Toeta

Sotsiaalia

  • Uuenduse ja säilitamise vahekord hariduses
    Kui turumajanduse nõudmisi ei ole võimalik sobitada kohustusliku ainekavaga, mis saab siis õpetajast. Õpetajad loovuskoolitusel.
    Piia Ruber

    Uuenduse ja säilitamise vahekord hariduses

    Kuidas ühiskonnas, kus mõtestatakse kõike majanduse raamistikus, teha nii, et ei saaks normiks õpetaja kui teenusepakkuja ja õpilase/lapsevanema kui kliendi suhe?

    Mirjam Puumeister
    5 minutit

  • Üks roll

    Enamik meist pole ilmselt kunagi pidanud taluma avaliku kadalipu häbivääristavat turmtuld. Tead küll, et see on mäng, nad ei mõtle ju seda tõsiselt, elavad end niisama välja, edevusega kaasnebki tähelepanu, seega kannata ära, ise sa ju ronisid püünele, kes sul käskis, elu ongi raske. Lahe mäng muidugi, ise tahtsin, ise ka lõpuks teenin selle pealt.
    Avaliku elu tegelane on ilmselt üks keerulisemaid rolle, mida keegi meist eal…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Kohtunik ja klassika – kuidas mõista õigust nõnda, et vanad eestlased ka rahul oleksid?
    Kui tõrjuv hoiak, mis kummutab kõik kohtuga seonduva ühte mürgipatta, muutub ründavaks ja hakkab jüngreid otsima, siis kahjustab see juba mitte üksnes õigusemõistmist, vaid õigusriiklikku tasakaalu tervikuna. Pildil kohtusüsteemi korduvalt siunanud EKRE poliitikud Mart ja Martin Helme.
    Erik Prozes / Postimees / Scanpix

    Kohtunik ja klassika – kuidas mõista õigust nõnda, et vanad eestlased ka rahul oleksid?

    Nii-öelda õmblusteta lahendust, mis reguleeriks vähegi keerulisemat õiguslikku olukorda, ei olegi olemas.

    Heili Sepp
    14 minutit
  • Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?
    IDA Raadio tüüpi initsiatiivid ei mahu ilmselt kehtiva kultuurialuste dokumendi ja sinna peidetud normatiivsete väärtuskriteeriumide kaitse ja toetuse alla.
    Sander Rajamäe
    ,

    Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?

    Kultuur 2030
    Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.
    Igal nädalal vastab üks Sirbi autoreist küsimusele „Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?“ ning lisaks ilmuvad…
    Madis Järvekülg
    8 minutit
  • Metsalised metsa kallal ehk Ürgdemokraatiast urbanokraatiani
    Maailmapanga andmetel pääseb tänapäeval elektrienergiale ligi üle 96% maailma linnaelanikkonnast ja 77% maaelanikkonnast. Ilma elektrita kaob valgus, seiskuvad vee- ja küttesüsteem, WCd ummistuvad, telefonid ja internet lakkavad töötamast.
    Walleby

    Metsalised metsa kallal ehk Ürgdemokraatiast urbanokraatiani

    Taastuvenergia on suuresti illusioon – ka selle tootmiseks tuleb teatud osa looduskeskkonnast hävitada.

    7 minutit

  • Roosa müts – Palju õnne sünnipäevaks, Heini Paas!

    6. X saab kunstiteadlane Heini Paas saja-aastaseks. 7. XII korraldab kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing sel puhul Kadrioru kunstimuuseumis aastaseminari XX sajandi eesti skulptuuri ajaloost.
    Ehkki ajaloolased arvestavad tavaliselt sajandite alguseks ja lõpuks märgilisi sündmusi, võib XX sajandit igal juhul lõppenuks pidada. Sedagi sajandit saab piiritleda mitut moodi ja sündmuste tähendused võivad veel mitu korda muutuda. Tõenäoliselt teatakse XX sajandit paarisaja aasta pärast kummaliste maailmasõdade sajandina, millele eelnes…
    Rebeka Põldsam
    4 minutit

  • Üks roll

    Järjekordse tõestusena, et eestlased on sambarahvas, kerkis EV 100 lõppakordina UNESCOlt saadud eriloaga vanalinna kohale hiigelsuur monstrum, mis on näha nii meritsi kui ka Ülemiste kaudu saabujatele. Jah, see ta ongi, palgalõhe, see müütiline olevus, mille olemasolu keegi ei taha uskuda, sest mitte keegi ei tea kedagi, kes meeskolleegist vähem teeniks ning mitte keegi ei tea ühtegi organisatsiooni, kus naistele vähem makstaks.
    Sellest hoolimata, et Eestis on…
    Lea Larin
    3 minutit
  • „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
    Sotsiaalteadused on ühiskondlike muutustega (nt tehnoloogia arengust tingitud töö olemuse teisenemine) tegelemiseks teiste teadusharudega võrreldes paremini ette valmistatud. Kunagised kaugekõnekabiinid Saignoni peapostkontoris Prantsusmaal.
    Wikimedia Commons

    „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks

    Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaar­teaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga nael teenib päris kenasti tagasi.

    Tõnis Saarts
    6 minutit
  • Kas sotsiaalteadus või ideoloogiline konstruktsioon?
    „Võit tugeva vaenlase üle vabadus- või vallutussõjas viib minema palju kangelasi ja nendes leiduvaid geene; kuid kas tasub siis niisugusele ohvrile eelistada häbiväärset orjust?“ Gumiljov on tänapäeval märter, kes aitab oma loominguga Venemaal jälle suureks saada, põlvilt tõusta. Pildil Stalingradi lahingule pühendatud monument Volgogradis, mis on ühtlasi maailma suurim naisekuju.
    Wikimedia Commons

    Kas sotsiaalteadus või ideoloogiline konstruktsioon?

    Marksism tegi inimesest tolmukübeme objektiivselt toimivate ajalooprotsesside käes. Sama tühine on indiviidi roll ka etnogeneesi vaatepunktist.

    Jüri Saar
    13 minutit

  • Üks roll

    Kas tõesti on jää murdumas? Kaks aastat tagasi kirjutasin: „Mõned teemad on nii leierdatud, et isegi järjekordse artikli alustamine klišeega ei tundu kohatu. Seega siin see parafraas on: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ravikindlustus,“ ütleb riik. Aga ravikindlustust ei tulnud, seda ei ole vabakutselistel tänaseni, ja nii jääb üle vaid jumala armule loota (nagu klassik on kirja pannud)“ (Sirp 23. IX 2016).
    Seda, et…
    Ott Karulin
    3 minutit
Sirp