Kas XIX sajandi inimese vaimulaadi kannab tööstusrevolutsiooni progressiusk või kurikuulus romantiline spliin, mis taandub lõpuks skeptitsismiks ja künismiks?
Elutervet ja loodetavasti ka diskussiooni algatavat skepsist Eesti ajaloo müütide ja käibetõdede vastu leiab Andres Adamsoni raamatust omajagu.
Hoolimata pealkirjast ei ole siin siiski tegu Eesti kooliajaloo otsese kriitikaga (kuigi huvitav oleks teada, millises osas see „viha, eelarvamuste ja valehäbi“ all kannatab), vaid omamoodi ühemeherünnakuga Eesti ajaloo kaheldava väärtusega käibetõdede vastu. On see tõsi, et eestlastel on võrreldes soomlastega läbi ajaloo ikka halvemini…
Ursula Vent: „Usun, et ajalugu siiski on elu õpetaja, aga mitte kusagil poliitilisel laval ja moraliseerivalt näppu viibutades. Ajaloo õpetussõnad toimivad salamisi iga ajaloost huvituva ja ajalooliselt mõtleva inimese peas.“
Ursula Vent: Ajaloolaste huvi n-ö väikese inimese vastu tingib meie ajastu vaim, individualiseeruv ja fragmenteeruv ühiskond, kus ei usuta enam suurtesse eesmärkidesse, mille poole ühiselt liikuda.
Parteid võivad veel küll haududa noortelt tuleviku röövimise plaani, kuid on vaid aja küsimus, mil vanadele ja aegunutele valimistel üks väga süsihappegaasirohke koht kätte näidatakse.
Olen mõelnud Maarja Vaino fraasidele „rahvuslik kultuuripoliitika“, mis vajavat muutusi, ja „rahvuskultuurilised vajadused“, mis olevat rahvusvahelistumise prioriteedi juures jäänud unarusse.1 Mulle ei ole päris selge, mida silmas peetakse, kuid oletan autori teiste kirjutiste põhjal, et mure taust on mõne aja eest suletud eesti kirjandusklassika toetusprogramm.
Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust ning väärib populariseerimist, olgu tegu klassika või uudisteostega. Kriitikastatistika põhjal võib praegu suuremale osale Eesti riiklikest…
Feministlik keskkonnateadlane Stacy Alaimo: „Transkorporeaalsus tähendab, et maailmas on inimene lahutamatult seotud materiaalsete ainete vooluga.“
Stacy Alaimo on Ameerika kirjandus-, kultuuri-, keskkonna-, teadus- ja soouuringutega jms valdkondadega tegelev õpetlane, kes on avaldanud kolm monograafiat ökofeminismi, keskkonna ja mateeria subjektsust rõhutava uusmaterialismi teemadel.* Käsil on raamat meretemaatika kujutamisest kultuuris. Alaimo pidas Eesti kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekoolis „Humanitaarteadused ja posthumanitaarteadused: uued inimeseks olemise viisid” plenaarloengu „Antropotseeni…
„Posthumanitaaria“ viitab esmajoones nendele humanitaarteaduslikele suundumustele, kus püütakse ületada senist inimkeskset mõtteviisi.
Kes on inimene?
Küsimus inimesest on tõusnud meie ajastu põhiküsimuseks. Mitte ainult küsimus inimese olemusest, vaid ennekõike küsimus inimese suhtest mitte-inimestesse – inimese piiridest ja vastutusest. Üha suurem hulk geolooge ja teisi teadlasi kinnitab, et me elame inimese ajastul – antropotseenis. Ajastul (geoloogilises mõistes ajastikus), kus inimene pole enam pelgalt bioloogiline, vaid ka…
Ruth (Keira Knightley), Tommy (Andrew Garfield) ja Kathy (Carey Mulligan) saavad internaatkoolis parima inglise tundekasvatuse, neid ärgitatakse looma: kirjutama, maalima, musitseerima. Kasvatajad isegi eksponeerivad nende loomingut, et veenda kooli rahastajaid, et kloonidel on hing. Täisealistena saavad neist kõigepealt teiste doonorite hooldajad ja siis, kahekümnendate eluaastate lõpus, doonorid, kellelt võetakse väikeste vaheaegadega üks organ teise järel, kuni nad „tehniliselt lõpule jõuavad”. Kaader Kazuo Ishiguro romaanil põhinevast Mark Romaneki filmist „Ära lase mul minna“.
Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.
Alates augustist 2016 on küsitlusfirmad esitanud Ühendkuningriigi elanikele 110 uuringus sama küsimuse: „Kas tagasivaates on Ühendkuningriigi otsus lahkuda Euroopa Liidust teie arvates õige või vale?“ Tulemused näitavad, et mida rohkem kodanikud teavad lahkumise tingimustest ja tagajärgedest, seda vähem on neid, kes lahkumisotsust õigeks peavad.
Marek Tamm: „Üks humanitaarteadlase suuremaid väljakutseid on saada üle viimastel sajanditel juurdunud kultuuri ja looduse vastandamisest.“
Marek Tamm on aastakümneid hoidnud eesti huvilisi põhjalikult kursis ajalooteaduse uute lähenemisviisidega. Mullu sügisel ilmus Bloomsbury kirjastatuna Tamme ja Peter Burke’i koostatud ajalookirjutuse värskeid suundumusi kaardistav ülevaateteos „Debating New Approaches to History“ ehk ligikaudses tõlkes „Arutelu uute lähenemiste üle ajaloos“, millel on potentsiaali kujuneda oma valdkonna üleilmseks standardteoseks. Ajalookirjutus…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ursula Vent: „Usun, et ajalugu siiski on elu õpetaja, aga mitte kusagil poliitilisel laval ja moraliseerivalt näppu viibutades. Ajaloo õpetussõnad toimivad salamisi iga ajaloost huvituva ja ajalooliselt mõtleva inimese peas.“Erakogu
15. märtsil avaldasid noored meelt kolmes Eesti linnas (pildil Tartu).Pille-Riin Larm
Ruth (Keira Knightley), Tommy (Andrew Garfield) ja Kathy (Carey Mulligan) saavad internaatkoolis parima inglise tundekasvatuse, neid ärgitatakse looma: kirjutama, maalima, musitseerima. Kasvatajad isegi eksponeerivad nende loomingut, et veenda kooli rahastajaid, et kloonidel on hing. Täisealistena saavad neist kõigepealt teiste doonorite hooldajad ja siis, kahekümnendate eluaastate lõpus, doonorid, kellelt võetakse väikeste vaheaegadega üks organ teise järel, kuni nad „tehniliselt lõpule jõuavad”. Kaader Kazuo Ishiguro romaanil põhinevast Mark Romaneki filmist „Ära lase mul minna“.
Alates augustist 2016 on küsitlusfirmad esitanud Ühendkuningriigi elanikele 110 uuringus sama küsimuse: „Kas tagasivaates on Ühendkuningriigi otsus lahkuda Euroopa Liidust teie arvates õige või vale?“ Tulemused näitavad, et mida rohkem kodanikud teavad lahkumise tingimustest ja tagajärgedest, seda vähem on neid, kes lahkumisotsust õigeks peavad.Allikas: whatukthinks.org
