-
Kohila Keraamikasümpoosion on traditsiooniline ja oodatud sündmus. Kolm nädalat vältavale sümpoosionile koguneb tavaliselt kümmekond kunstnikku üle maailma ja mõni õnnelik ka Eestist. Sümpoosionite eritähelepanu on suunatud suurevormilisele keraamikale, sest Tohisoo mõisapargis on selle põletamiseks ideaalne inimesekõrgune anagama-tüüpi põletusahi.
Seekord on Tohisoo mõisa kogunenud üheksa kunstnikku: kaks USA-st, kaks Soomest, kaks Poolast, üks Ukrainast ja kaks Eestist. Sümpoosioni käigus toimus kolm põletust. Erilised hetked on need, mil kunstnikud …
-
Ülo Õuna (1940-1988) looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes…
-
Klõpsan oma pooleliolevast maalist amatöörfoto ja saadan selle Draakoni galerii galeristile Elin Kardile. Miks valisin fragmendi pildi pinnast, mis on sarnase rakursi all kaamera suhtes kui ühel leierdatud veealusel ülesvõttel uppunud „Estoniast“, kus sinakasuduses hämus libisevad mööda laeva vöörikirjad? Ei tea.
Look it’s me writing on the wall,
However do you want me.
Tean et töötan juba aastaid süsteemis, kus vaid ise tean millal töö valmis on, kui mitu…
-
Loomemajanduse arendamine ei tähenda mitte eraldi loomemajandussektori arendamist, vaid loomemajanduse sidustamist teiste Eesti tööstus- ja teenindusharudega, loomemajanduse suuremat lülitatust linnakeskkondade arendusprojektidesse, samuti loomemajanduse sidumist IKT arendamisega.
”Loomemajandus ei asenda mingil juhul traditsioonilise kultuurimaailma mõistet, vaid toetab kultuuri mõjukust kogu ühiskonnas. Ta püüab keskenduda kunsti- ja kultuurivaldkonna sellele osale, mille abil võib majanduslikku tulu saada nii looja, kui elukeskkond”, kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ja lisas, et praegusel hetkel…
-
„Sõru sadama lihtne ja pretensioonitu puuhoone loob musitseerimiseks vaba ja sundimatu miljöö,“ ütles Sõru Jazz 2009 peakorraldaja Guido Kangur „Asjale tuleb kasuks, et lisaks niigi rahulikumat saare-elu elavatele hiidlastele, on kõik mujalt kohale ujunud osalised – nii publik kui pillimehed – kõigest muust teadlikult eraldunud, et hing maha rahustada ja lasta muusikal endast läbi voolata. Ma usun, et see on hea teraapia meile kõigile, saame koos…
-
Vaike Reemanni poolt kureeritud näitus on spetsiaalselt kokku pandud ESTO 2009 esitlemiseks. Näitusel on eksponeeritud nii fotosid kui esemeid, mis jutustavad Eesti saamis- ja ajalugu. Erilise tähelepanu all on rahvakunstis leiduvad rohked mustrid, eestipärasemalt – kirjad. Näitus jääb Saksamaal avatuks 27. juunini.
Iidne läänemeresoome päritoluga sõna kiri võib tänapäeva eestlase jaoks tähendada nii sõbrale saadetud sõnumit kui ka kirjatähtedest moodustatud sõnu, lauseid ja tekste. Vanad eestlased nimetasid…
-
Festivali programm:
Festivali avakontsert 15. juunil kell 19.00 Mustpeade majas. Esineb maailma üks säravamaid kitarriduosid – DUO MELIS, hispaanlanna Susana Prieto ja kreeklane Alexis Muzurakis– mõlemad paljukordsed rahvusvaheliste konkursside võitjad ja ääretult huvitavad muusikud, kes on oodatud esinejad maailma tähtsaimates kontsertsaalides ning kelle kontsertidest räägitakse ainult ülivõrretes.
16. juunil kell 19.00 Kumu auditooriumis annab kontserdi tänapäeva kitarrimaailma üks huvitavamaid ja omanäolisimaid figuure, Uruguai kitarrist ja helilooja Carlé Costa.…
-
Poola ühe kuulsaima näitekirjaniku Slawomir Mrožeki „Pidu” räägib loo kolmest sõbrast, kes murravad sisse ühte ruumi, lootuses leida eest peo. Näidendi keskmes on inimesed ja pidu. Ja nii ongi, kuid ilmselt tekivad ka mõningad küsimused. Mis inimesed? Mis pidu? Kus on pidu? Kui pidu on, siis milline? Kui pidu ei ole, kus siis on? Kas üldse on? Kui pidu on, siis kellega? Kui pidu ei ole,…
-
Arseni Mölder on õppinud (endisi termineid kasutades) puitehistööd, metallehistööd ja skulptuuri, on olnud paljusid nimetusi kandnud nüüdses Eesti Kunstiakadeemias õppejõuks alates 1946ndast aastast, sealhulgas klaasehistöö kateedri juhataja 1952-1955, keraamika-ja klaasehistöö kateedri juhataja 1955-58 ja metallehistöö kateedri juhataja 1968-89, lõpetas pedagoogiameti emeriitprofessorina 1994. a. On loomingus ja kunstielus siiani vitaalne ja tegus.
A-galerii seifis avatud näitusel saab näha Arseni Möldri ehteid – neis miniatuursetes vormides saavadki kokku puidumeistri,…
-
Näituse aluseks on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2008. aasta lõpus ilmunud ülevaateteos „Eesti rahvakultuur“, mille koostajateks on Ants Viires ja Elle Vunder. 1998. aastal esmatrükitud raamatu täiendatud kordusväljaanne pühendati ajaloodoktor Ants Viirese 90. juubelile. Köitekunstnikud said raamatu poognates ning unikaalsed, Eesti Vabariigi juubeliaasta vaimus valminud köited, loodi käesolevaks näituseks.
Näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõud, meistrid, tudengid ja vilistlased – kokku ligikaudu 40 kunstnikku.
Näitus jääb avatuks 3. juulini.
