-
Näitus tutvustab Turu kunstniku Harro Koskineni (s 1945) popiperioodi loomingut. Harro oli üks 1960.–1970. aastate Soome vaimukamaid ja teravapilgulisemaid kunstnikke, kelle teosed tekitasid alalhoidlikus publikus ja võimuesindajates aktiivset vastuseisu. Harro kriitika väikekodanliku elulaadi vastu ärgitas tsensuuri ning kutsus esile hukkamõistu.
Harro popkunstist inspireeritud loomingu üheks tuntuimaks kujundiks on paks erksavärviline siga, kellele kunstnik on andnud inimlikud omadused: täissöönud loom istub oma perega mõnusalt teleka ees, eputab uhkete…
-
Eesti argipäev jõudis muuseumisse
Kogumiskampaania „Kingi muuseumile päev oma elust“ kutsus kõiki jäädvustama üht päeva oma elus, päevaks sai valitud muuseumi 100. sünnipäev – 14. aprill 2009. Võistlusele laekus 410 tööd, neist enamik käsikirjas, ent on ka rohkesti fotosid, videoid, ajaveebe, dokumente ning koguni üks ese. Osalejate seas oli nii kultuuritegelasi kui poliitikuid, erinevate elukutsete esindajaid, aga ka väga palju koolilapsi.
Vanim osalenutest oli 96-aastane vanaproua Võrust…
-
Väljapanek koosneb paaril viimasel aastal loodud joonistustest, põhirõhuga küll tänavusel loomingul.Enamjaolt on tegemist tuššijoonistustega, kuid ei puudu mõned näited ka grafiit- ja segatehnikas teostatud töist. Ilmete jäädvustamisel on kunstnik lähtunud inimnägude väljendusrikkusest, kuid mitte piirdunud sellega. Ilmed ja ilmingud esinevad reas teostes paralleelselt, misjuures väljenduslik põhirõhk on sageli suunatud emotsionaalse seisundi esiletoomisele/fikseerimisele („Helge hetk“, „Külmas tuules“), kunstnik leiab ilmekust ka sellisest ilmingust, nagu maskid („Mask“, „Magav…
-
Ettevõtmise ellukutsujateks olid kunstiühingu Pallas kunstnikud Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, kellele peatselt lisandus ka Nikolai Triik. Tööd alustati Pariisi vabaateljeede põhimõttel, aastatega muutus koolitus süsteemsemaks ning alates 1924. aastast oli tegu kõrgkooliga. Pallas jäi Eesti Vabariigis ainsaks kujutavat kunsti õpetavaks kooliks, tegutsedes kõik need aastad eraõppeasutusena.
Aastatel 1924–1943 jõudis lõpudiplomini 90 kunstnikku, neist 61 maalijat, 17 skulptorit ja 12 graafikut. Koolituse keskmes oli…
-
Veljo Tormise teoste töötluste plaadiks vormistamise eellugu ulatub 2007. aastasse, mil Tormis oli Eesti muusika päevade festivali helilooja ning mõeldi võimalustele akadeemilist ja mitteakadeemilist muusikamaailma ühendada. Paljud artistid said lähteülesande luua Tormise teoste põhjal uut muusikat. Inspiratsiooni lisasid mõningad seminarilaadsed kohtumised heliloojaga: Veljo Tormis tutvustas teoste tausta ning tundis omakorda huvi muusikute lähenemise vastu teoste töötlemisel. Paljudel muusikutel puudus sootuks varasem kogemus koorimuusika ja pärimusmuusikaga, mõnel…
-
Loeng on tasuta!
Palume eelregistreeruda: tammsaare@linnamuuseum.ee või tel 6013232
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn 10150
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
Käimas on Muuseumiaasta! MUUSEUM ON EHE!
-
Kultuuriministeeriumi kirjandusnõuniku ja lugemisaasta korraldustoimkonna juhi Krista Ojasaare sõnul saavad kõik osalejad sel päeval tuua kodunt kaasa raamatuid, mida enam lugeda ei soovi ning valida endale teiste toodud raamatute seast huvipakkuvaid teoseid.
Ojasaar lisas, et võimalusel tuleks lastele ja täiskasvanutele suunatud kirjandus pakkida erinevatesse kastidesse.
Raamatuvahetuse ajal loevad luulet Veiko Märka, Wimberg, Jaan Pehk ja Aapo Ilves.
Samal ajavahemikul toimub sealsamas loomelinnakus traditsiooniline kirbuturg ning festivali …
-
Iisraeli päritolu animarežissöör Gil Alkabetz peaks Eesti publikule juba tuttav olema. 2003.aastal linastus võistluses Alkabetzi film “Reis Hiinasse” (Reise nach China) ja 2005.aastal pälvis tema joonisfilm “Surra armastusest” (Morir de Amor) animafestivali rahvusvahelise žüriilt otsuse parima loo tiitli.
Lisaks lühianimatele on Alkabetz teinud näiteks ka reklaami MTV-le ning animeeritud vaheosad Saksa mängufilmile “Lola jooks” (Lola rennt, režissöör Tom Tykwer, 1998). Alkabetz on sündinud Iisraelis ja pikka aega…
-
Režissöör Aljona Polunina eesti-soome ühistööna valminud dokumentaalfilm „Revolutsioon, mida ei tulnud“ (tootja Kuukulgur Film) pärjati programmi „Neformat“ peaauhinnaga ning lisaks anti režissöörile ka kinopidajate ja –kriitikute gildi auhind „Elevant“ „kinematograafilise halastamatuse eest opositsiooni pooldajate ja vastaste suhtes“.
Elen Lotmani ja Katrin Sipelgase film „Rambikramp“ (tootja Osakond) võitis lühifilmide kategoorias eriauhinna, mida žürii põhjendas kui „kasulik mõte eredas kinematograafilises pakendis“.
Eesti filmidest osalesid Anapa festivalil ka Rasmus Merivoo film…
-
Selle aasta mihklipäev „Tubased tööd tulekul – hüva nõu hinnas. Rahvuslikud mustrid käsitöös ja tööstustoodangul“ on saanud inspiratsiooni rahvuslikest mustritest. Kohal on asjatundjad, kes oma teadmisi ka huvilistele jagavad.
Ajakava: Kl 12–13.30 teemakohased ettekanded asjatundjatelt Raadi mõisa jääkeldri konverentsiruumis (ERMi teadur Vaike Reemann ,,Kiri, muster, ornament“, tekstiilikunstnik Anu Raud ,,Mulk mulgi kuues“, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin ,,Kirja kirjamine“, sõna sekka ütleb tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu). Oma…
