-
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul on liitmuuseumi loomise kava eesmärk muuta muuseumid külastajatele senisest veelgi köitvamaks, mis eeldab aga nii sisuliste tegevuste kui ka finantsressursside tõhusamat kasutamist. „Eesti Kunstimuuseumi, Virumaa Muuseumide, Eesti Vabaõhumuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi kui ka teiste riikide kogemus on näidanud, et liitmuuseumina saab olemasolevaid ressursse paindlikumalt jaotada ja sama põhimõte tagaks ka maakonnamuuseumidele ühtlaselt tugeva taseme.
Pärn kinnitas, et liitmuuseumi moodustumine ei too kaasa muuseumide…
-
Esitajad: Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Tarmo Johannes, Taavi Kerikmäe, Vambola Krigul
1950. aastate alguses New Yorgi kunstielus aset leidnud plahvatust nimetavad mõned New York’s Schooliks. See toimus paralleelselt mitmes valdkonnas: kirjanduses (Kerouac, Ashbery, Ginsberg), maalikunstis (abstraktsed ekspressionistid), tantsus, jazzis ja ka kaasaegses muusikas. Nii juhtuski, et tagantjärele New York´s Schooli esindajateks peetavad John Cage, Christian Wolff ja Earl Brown tõid kaasaegsesse kompositsiooni kontseptuaalse mõtlemise. Mõtlemise, et…
-
Eero Raun on olnud seotud mitmete muusikafestivalide korraldamisega, ta on paljude muusika-alaste tele- ja raadiosaadete autor. Ta on varem töötanud Eesti Televisioonis muusikaprogrammi produtsendi ja saatejuhina. Samuti on ta töötanud Rahvusooperis Estonia ja Eesti Kontserdis, aga ka Vabariigi Presidendi kantseleis, Eesti Ühispangas, rahandusministeeriumis ja välisministeeriumis.
Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine. Nõunik osaleb muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide…
-
Projekti algataja, Tallinna 1. Internaatkooli õppealajuhataja Linnu Mae kiidab kahe riigi head teineteisemõistmist, märkides, et nii Eesti kui Gruusia alustasid tööd olukorras, mil puuetega inimesed olid ühiskonnast isoleeritud. „Gruusia puudega lapsed jäävad ka veel täna sageli haridusest ilma lihtsalt sellepärast, et ratastooliga ei pääse kooliuksest sisse,“ kirjeldab Mae nukrat seisu.
Gruusia partnerid saavad nädala jooksul tuttavaks nii puuetega laste hoolekande praktilise kui korraldusliku poolega. Vaadeldakse lastega tegelevate…
-
Pühapäeval 13. septembril on suur osa Tallinna kesklinnast SEB Tallinna Sügisjooksu tõttu suletud. Seetõttu tasub osavõtjatel ja pealtvaatajatel jooksuvõistlusele tulla jalgratastega: avatud on suisa kolm Kultuuripealinna jalgrattaparklat – Kaarli puiesteel, Vabaduse väljakul ja Tammsaare pargis –, kus parkijaid abistavad laulu- ja tantsupeolt, Madonna kontserdilt ja Eesti-Brasiilia jalgpallimatšilt tuttavad Kultuuripealinna vabatahtlikud.
Kultuuripealinna eestvedamisel avatakse sügisjooksuks Tammsaare pargis ka põnevat ajaviidet täis Kultuuripealinna lasteallee, kus põngerjad saavad panna muuhulgas…
-
1990. aastate algul Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika eriala esimese lennu tudengite loodud ansambel paistis silma mitmekesise repertuaari ning otsiva vaimu poolest, mille tõestuseks on seegi, et liikmeskonna suurus oli pidevas muutumises, kõikudes vahemikus 4-13. Teiste seas tegid Alle-aas kaasa Margus Põldsepp, Sulev Salm, Piret Aus, Ando Kiviberg, Ülle Jantson, Raivo Sildoja, Ott Kaasik – kõik pärimusmuusika sõpradele hästi tuttavad nimed.
Ehkki Alle-aa liikmed on ikka ja jälle väiksemate…
-
Korp!Lembela asutati 24. oktoobril 1924. aastal Tartus, kus 11 naisüliõpilast viiest erinevast teaduskonnast otsustasid luua oma korporatsiooni, mis oleks eelkõige keskendunud tugevatele sõprussidemetele ja kasvataks oma liikmeis tööindu ja tõsimeelsust. Korporatsioon Lembela tegutses 1940ndate okupatsioonini, mil said alguse rasked ajad ning kõik korporatsioonid keelustati. Lembela taasasutati 31. märtsil 1990. aastal Tallinnas.
Naiskorporatsioon Lembela võtmesõnadeks on sõprus, ausus ja kohusetruudus.
Näitus toimub Lembela 85. aastapäeva raames. Näituse eesmärk on…
-
Näitusel on eksponeeritud Saarepuu peenekoeliselt tehtud pliiatsijoonistused, jõulised puuskulptuurid ning meedias suurt kõlapinda tekitanud teravalt tabavad karikatuurid „Püha söömaaeg Pirita kloostris“ ja „Lennart Meri portree“.
Kunstnikku ennast iseloomustavad kõige paremini tema loomingu kaks vastandlikku suunda − rahulikud ja romantilist alatooni kandvad mere- ning loodusvaated ja oskuslikult peidetud mõttega krutskeid täis puuskulptuurid. Mainimata ei saa ka jätta Saarepuu meisterlikke ning kohati kõhedat ettekuulutust kandvaid graafilisi lehti, neist tuntuim…
-
Kultuuripealinna aastal toimuv Tallinna Graafikatriennaal on Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid avaüritusi. Rees sobib triennaali kuraatoriks suurepäraselt juba seepärast, et on aktiivselt aidanud kaasa ka tänavuse kultuuripealinna Vilniuse programmi ja septembri lõpul seal toimuva Balti kunstitriennaali õnnestumisele.
„Kultuuripealinna staatus on kultuurisektorile oluline kahel põhjusel. Esiteks aitab see kaasa suhete loomisele kultuuriinstitutsioonide ja professionaalide vahel koduvabariigis ja välismaal; teiseks aitab see kohalikel elanikel enam näha ja mõista, et…
-
Näitusel eksponeeritavad tööd on pärit aastatest 1926-1934 ning kuulusid arvatavasti varem Eduard Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kes inspireeris kuulsat graafikut Pariisis 1930ndatel aastatel. Helilooja Juhani Komulainen sai kollektsiooni omanikuks kunstioksjonil Pariisis 2002. aastal. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.
Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud „Lamavat tiigrit”, mis on kahe…
