-
Raamatu autor on Pille-Riin Purje, toimetaja Piret Kruuspere ja kujundaja Kersti Tormis.
Velda Otsus (1913–2006) on üks isikupärasemaid ja tõetundlikumaid näitlejaid meie rahvuslikus teatriloos. Temaga koos on töötanud eesti lavastajatest näiteks Ida Urbel, Epp Kaidu, Karl Ader, Gunnar Kilgas, Voldemar Panso, Ülo Vilimaa ja Merle Karusoo; väga kõrgelt hindasid näitlejannat ka külalislavastajad Adolf Šapiro ja Ion Ungureanu. Neist esimene rõhutas eriti Otsuses peituvat tšaplinlikku alget –…
-
Tõenäoliselt pole ühtegi teist haigust, mis oleks avaldanud Euroopa kultuurile nii ulatuslikku mõju kui katk. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Reet Hiiemäe räägib katkuga seoses esile kerkinud kultuurilistest ilmingutest Euroopas: enesepiitsutajate kogukondade tekkimisest, kaevumürgitajate otsingutest, muutustest teoloogilises maailmapildis, rikkaliku katkupärimuse väljakujunemisest. Selgub, et eesti katkupärimus on küll sünge, kuid siiski lootusrikas, kuna annab vihjeid enda kaitsmiseks ja haigusest pääsemiseks. Hiiemäe osutab, et tegemist pole pelgalt minevikupärandiga, kuna mõningate…
-
Osalemine muuseumi sooduspiletiga. „Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma poja,” ütleb Riho Saard. „Kristlus on ajareligioon. Kristianiseerides aja ja ajad, on see saavutanud oma maailmareligioosse eesmärgi. Globaalses mõttes kehtib kristlik ajaarvestus kõikjal.”
Niguliste muuseum jätkab kolmandat loenguhooaega sarjaga „Pühad”. Kirikupühade kujunemisele, nende juurtele ja seostele rahvakalendriga pühendatud loengusari esitab küsimuse, milline on pühade-tähtpäevade panus meie kultuuripärandisse üldisemalt. Puudutamata ei jää siinnegi kristlikust ajast arusaamine ja…
-
Soomes on tänavu ilmunud mitmeid Eesti kirjanduse tõlkeid. Messil esitletakse: Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja timuka tütar” (Moreeni), Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon” (Moreeni), Mihkel Raua „Musta pori näkku” (Like), Jaak Jõerüüdi „Muutlik” (Basam Books), Tiit Aleksejevi „Palveränd” (Sammakko).
Kirjastuselt NyNorden ilmus mõni aeg tagasi laiemat huvi äratanud luuleraamat „8+8”. Kaheksa soome ja kaheksa eesti luuletajat on tõlkinud vastastikku üksteise loomingut ning koondanud need ühiseks koguks. Helsingi raamatumessil…
-
Samuti on kavas ettekanded, mis käsitlevad laulu- ja tantsupeo mõju ühiskonnas ning vaatlevad peo sisu ja vormiga seotud teemasid. Ühesmõtlemise mõlema päeva ettekanded on interneti vahendusel kõigile jälgitavad ERR uudisteportaali uudised.err.ee vahendusel.
Sotsioloogilise uuringu “Minu laulu- ja tantsupidu” valmistasid ette laulu- ja tantsupeo eestvedajad ning mitmed kaasamõtlejad Marju Lauristini juhendamisel. Uuringu viis läbi käesoleva aasta alguses Saar Poll. Küsitleti ligikaudu 1300 eesti keelt kõnelevat inimest vanuses 15-74…
-
23. oktoober kell 18 dokumentaal Alberto Giacometti’st.
ALBERTO GIACOMETTI
Rež / Dir: Ernst Scheidegger
Šveits / Switzerland 1966/1985, 50’
Saksa keeles, eestikeelsete subtiitritega
Filmiõhtu juhatab sisse Eha Komissarov. Dokumentaal Alberto Giacometti’st (190 –1966) pakub ainulaadset materjali Šveitsi tuntuima kunstniku mõtetest ja loomingust rikkalike arhiivikaadrite ning tööde hilisemate jäädvustuste kaudu. 1966. aastal Cannes’i Filmifestivalil parima lühifilmi Palme d’Or’iga pärjatud Ernst Scheidegger’i 27-minutiline „Alberto Giacometti” eksisteerib täna 50-minutilisena.
Kumu kunstimuuseumi näitusel „Kriitika ja kriisid.…
-
Mari Laaniste (s 1977). On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal (1999) ja 2001. aastal kaitsnud sealsamas magistrikraadi kunstiteaduse erialal tööga “Koomiksi väärtusküsimus. Eesti koomiksi arengust kultuuriloolises kontekstis”. Aastail 2003–2007 oli ta Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant. Ta töötab teadurina Eesti Kirjandusmuuseumi keele- ja kirjandusteooria töörühmas. Tema uurimistöö põhisuunad on visuaalsed narratiivid, sõna ja pildi suhe visuaalkommunikatsioonis, koomiks, joonisanimatsioon ja film. Lisaks teadustööle on Laaniste tegev kunsti-, filmi- ja…
-
Koolkond on arenenud küllaltki ühtlases joones. Ei ole olnud eriti vapustavaid tõuse ega mõõnu. Meeldib, et koolkond ei kasuta, erinevalt paljudest teistest end kiviheitemasinana kõikide sõjas kõikide vastu. Ma pole täheldand ka Kursi koolkonnas liikmete händikäpliku üleshaipimist. Ükski koolkonna liige pole teiste, vaid iseenda konkurent. Kursi koolkond pole erakond. Igal liikmel on teda parteistumise eest kaitsev isiklik väärtus ja loomevabadus. Tal on vabadus asukohamaa valikus, võimalus…
-
Endiselt saavad kunstimuuseumi tasuta külastada 8-aastased ja nooremad lapsed, kunstierialade õpilased ning õpilasgruppide saatja õppetöö raames, õigusvastaselt represseeritud, ICOMi ja Eesti Muuseumiühingu liikmed, Eesti muuseumide töötajad ja puuetega inimesed koos saatjaga. Sooduspiletit on endiselt võimalik lunastada õpilastel, üliõpilastel ja pensionäridel. Samuti oleme sooduspiletiga muuseumi külastamise võimaluse laiendanud Töötukassas registreeritud töötutele. Nii tahame vastu tulla sotsiaalselt vähekindlustatud inimestele, kes samuti sooviksid osa saada kunstipärandist, kuid kelle majanduslikud…
-
Tartu Ülikooli etnoloogia magistrant Reena Purret ja dokumentaal- ning portreefotograaf Annika Haas on enam kui aasta vältel saanud osa selle küllaltki eraldatud rahvakillu igapäevastest toimetustest. Mustlaste ehk romade elu ja kultuuri tutvustavad Annika Haasi fotod ning ühiselt läbiviidud intervjuudest valitud tekstid. Näitus valmis koostöös Eesti romade, Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakonna ja Valga Muuseumisõprade Seltsiga ning jääb avatuks Valga Muuseumis 30. novembrini. Pärast seda läheb näitus…
