-
Reedel, 25. oktoobril, kell 17 avab Resa Tiitsmaa Kondase Keskuses näituse “Mõttemängud nukkudega”, et tähistada kahekümne aasta möödumist nukukunstnikuna.
Resa Tiitsmaa alustas oma loometeed ajal, kui nukukunst polnud Eestis veel hoogu sisse saanud. Võib öelda, et Resa tõi meie nukumaailma uue arusaamise ja see sai juhtuda tänu sellele, et ta ei teadnud nukukunstist suurt midagi. Tegi lihtsalt oma loomingut, kuid seisis küsimuse ees: kuidas loodut nimetada? Ja…
-
Raili Vinn: „Eesti paekivis leiduvad fossiilid on mind lummanud juba kakskümmend aastat. Hämmastav on ka mõnede eluvormide ilu ja kestvus läbi aegade. 400 miljonit aastat vanad kivistunud korallid on tänapäevaste korallide otsesed eellased. Võime ainult imetleda looduse disainitud ilu ja selle kestvust ajas.
Oma töödes olen kasutanud eesti paeuurija, geoloog Helle Perensi kogust fossiilseid koralle koos tänapäevaste korallidega. „
Kuni 18.november
A-galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
E-R 10-18, L 11-16
www.agalerii.ee
-
LILIAN LANGSEPP barokkharf, ALINA SAKALOUSKAYA mandoliin, ENE NAEL klavessiin, VILLU VIHERMÄE barokktšello, kommentaarid. Kavas: Bach, Händel, Corrette
Lilian Langsepp on Eesti ainus barokkharfimängija. Tema esitatav kava on eriliselt õrn ja elegantne. Viimastel aastatel on Lilian Langsepa eelistused olnud ajaloolised harfid, guzheng (hiina traditsiooniline keelpill) ning gregooriuse laulude orelil saatmine. Tema järjepidev loometöö on suunatud harfimängu improvisatsioonile ning erinevate stiilide ja tehnikate edasiarendamisele. Ta on tutvustanud keskaja muusikat…
-
Esimesel üritusel sarjast „Kirjanik ja džäss“ toob publiku ette ühe kuulsaima kirjaniku Ernest Hemingway loomingu ja tema ajastu džässi. Esinevad Jüri Aarma ja Siim Aimla trio. Õhtul kõlab ka tuntud laul „Hüvasti, Maria“, mille sõnad on kirjutanud Hemingway.
Jüri Aarmal on Hemingway kohta sellist teavet, mida pole seni kusagil avalikustatud, nimelt olid Jüri isa Gunnar Aarma ja Hemingway koos Hispaania kodusõjas. Õhtul kõlab ka tuntud laul „Hüvasti,…
-
TeatriPolygoni õpetajate ja õpilaste ühislavastus koostöös PolygonTeatriga räägib armastusest Arvo Valtoni ja Mati Undi silmade läbi. Polygonile iseloomulikus lõbusas, kuid kummalises lavakeeles räägitakse armastusest eesti moodi- nagu me õpime ja teeme eesti teatrit. See on mustamäe armastus, sest korrusmajade karbimentaliteet ja selle turvalisuses püsimine pole kuhugi kadunud. 70ndate elunormi tõstmisest sai korraga teatud moel ahistus. Mustamäe armastus ei ole enam novelli nimi. See on eesti asi.…
-
Juba 30 aastat Prantsusmaa, Euroopa ja kogu maailma kinoekraane kaunistanud Juliette Binoche’i loomepagasis on üle 50 mängufilmi ja paarkümmend ülesastumist dokumentaalfilmides. “Prantsuse kuld” võimaldab tutvust teha seitsme olulise filmiga järgmisel aastal esimest juubelit tähistava näitlejanna loomingust. Ekraanile jõuab režissöör André Techiné “Rendez-vous” aastast 1985, milles Binoche esmakordselt kriitikutele silma jäi. Selle filmi kaasstsenaristi Olivier Assayas’ käe all valminud “Suvetunnid” (L’Heure d’été, 2008) oli tolle aasta hinnatumaid…
-
Tõnu Oja (1958) lõpetas lavakunstikateedri 1980. a ning on sellest peale tegutsenud eelkõige Noorsooteatri/Linnateatri ja Draamateatri näitlejana. Publik tunneb teda aga lisaks veel lugematutest filmi- ja telerollidest, raadiokuuldemängudest ja meelelahutussaadetest. Vähesed teavad, et Tõnu Oja on ka viljakas tõlkija ning luuletuste ja laulusõnade looja.
„Pajats või poeet“ sari on alates 2011. aastast esitlenud juba paljusid näitlejatest poeete, nagu Merle Jääger, Viire Valdma, Andres Noormets, Üllar Saaremäe, Toomas…
-
Raamatu autor on Pille-Riin Purje, toimetaja Piret Kruuspere ja kujundaja Kersti Tormis.
Velda Otsus (1913–2006) on üks isikupärasemaid ja tõetundlikumaid näitlejaid meie rahvuslikus teatriloos. Temaga koos on töötanud eesti lavastajatest näiteks Ida Urbel, Epp Kaidu, Karl Ader, Gunnar Kilgas, Voldemar Panso, Ülo Vilimaa ja Merle Karusoo; väga kõrgelt hindasid näitlejannat ka külalislavastajad Adolf Šapiro ja Ion Ungureanu. Neist esimene rõhutas eriti Otsuses peituvat tšaplinlikku alget –…
-
Tõenäoliselt pole ühtegi teist haigust, mis oleks avaldanud Euroopa kultuurile nii ulatuslikku mõju kui katk. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Reet Hiiemäe räägib katkuga seoses esile kerkinud kultuurilistest ilmingutest Euroopas: enesepiitsutajate kogukondade tekkimisest, kaevumürgitajate otsingutest, muutustest teoloogilises maailmapildis, rikkaliku katkupärimuse väljakujunemisest. Selgub, et eesti katkupärimus on küll sünge, kuid siiski lootusrikas, kuna annab vihjeid enda kaitsmiseks ja haigusest pääsemiseks. Hiiemäe osutab, et tegemist pole pelgalt minevikupärandiga, kuna mõningate…
-
Osalemine muuseumi sooduspiletiga. „Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma poja,” ütleb Riho Saard. „Kristlus on ajareligioon. Kristianiseerides aja ja ajad, on see saavutanud oma maailmareligioosse eesmärgi. Globaalses mõttes kehtib kristlik ajaarvestus kõikjal.”
Niguliste muuseum jätkab kolmandat loenguhooaega sarjaga „Pühad”. Kirikupühade kujunemisele, nende juurtele ja seostele rahvakalendriga pühendatud loengusari esitab küsimuse, milline on pühade-tähtpäevade panus meie kultuuripärandisse üldisemalt. Puudutamata ei jää siinnegi kristlikust ajast arusaamine ja…
