-
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas.
Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat. Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget. Sellist, mida on sõnades võimatu seletada. Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selliste hiigelstruktuuride südamesse.…
-
Sümpoosionil käsitletakse mõisteid “heli” ja “avalik ruum” laiemas tähenduses. Iga esineja mõtestab neid erinevalt – kõneldakse kunsti ja muusika vastastikmõjust, raadiost ja valjuhäälditest kui avaliku ruumi loojatest ning nii linnakeskkonna kui kunstiteose helidest. Arutlusele tulevad teemad panevad märkama, kuidas avalik ruum meie ümber toimib ning kuidas helid selle tajumist mõjutavad.
Sümpoosionil esinevad Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, näituse “Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945” peakuraator Monika…
-
Pärast esiettekandeid 1974. aastal kogu maailmas vaid üksikuid kordi esitatud Stockhauseni teost mängitakse Eestis esmakordselt. Muusikateadlase Saale Kareda sõnul on harvade esituste põhjuseks teose ülimalt ”ebatavaline kontseptsioon ning töömahukas ja komplitseeritud teostatavus.“
YXUS Ensemble on kogunud etenduseks vajalikes suurtes kogustes sügislooduse ande ning maaeluga seonduvat inventari ning teinud proove augustikuust saadik.
Etenduses toimub sügishäälte reaalajas tekitamine Stockhauseni täpsete juhiste järgi – naelte haamerdamine katuselaudadesse, rabelemine sügislehtedes, kootidega rehepeks,…
-
Vaadates kellegi maali, on võimalik näha maailma läbi võõraste silmade. Kõik, mida kujutatakse, on tehtud isikustatult. Tulemus on tugevalt seoseline sellega, milline on maalija ning kuidas ta suhestub maalitavaga. Inimese taustsüsteem – elukogemus, hoiakud, soov maailma kujundada ning oskused või nende puudumine, on see, mis maalija subjektiivsete silmade ja käsitöö abil nähtavaks saavad. Lõpuks kristalliseerub igasse kujutisse autor.
Palusin kahel endale lähedasel inimesel, oma kallimal ja heal…
-
keegi võõras
1 ema isa
2 mina ise
3 koogiretseptid, blogi, kuidas olla, võrksukad, kontsad, flirt
4 ootus, lootus, uus kleit, avamiseks avaja
5 seksuaalne fantaasia kõrb vett on kuid mitte
6 turist ja reisimine, kelle elus?
7 taimed, õhk, telleri paljastunud rind, klient, puhkus palmisaar
8 kiiktool, elu jooksul kootud mütsid
9 pea
10 punkt
Näitus jääb avatuks 9. novembrini 2013.
www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133
-
Konverentsi eesmärgiks on läbi erinevate ettekannete lahti mõtestada muinsuskaitse rolli Eesti kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmise seisukohalt. Neil teemadel arutlevad Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm, meediaekspert Raul Rebane, kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu ning Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits.
Konverentsi lõpetab diskussioon, kus küsimustele vastavad Muinsuskaitseameti eelmised peadirektorid Jaan Tamm, Anneli Randla ja Riin Alatalu ning praegune peadirektor Kalev Uustalu.
Ühtlasi kuulutatakse päeva teises pooles välja Muinsuskaitseameti teadustööde konkursi…
-
Kuna tänapäeval on kaisukaru mitte ainult laste hea sõber, vaid ka kollektsionääride ihaldusobjekt ja hinnaline kunstiteos, siis esitavad karukunstnikud endale nende loomiseks üha uusi väljakutseid.
„Kunstnik õpib kunstnikult” on Henri Matisse’i kuulus mõttetera. Sellest kantuna ongi karukunstnikud kiiganud kuulsate kunstnike ateljeedesse, et väljavalitud meistri loomingule iseloomulikke tunnuseid ja stiili kasutades luua karuke, kes sobiks elama just selle kunstniku ateljeesse, just sinna keskkonda.Näitusel eksponeeritud karud on inspireeritud Vincent…
-
Alates 1950. aastatest kujunes Tartust ning siinsest ülikoolist omalaadne keskus, mis tõmbas ligi demokraatlikult meelestatud intelligentsi. Tartu sarnanes väliselt euroopalikele ülikoolilinnadele ning seltskondlikus läbikäimises ja inimeste igapäevases suhtluses oli säilinud palju sellist, mis mujal nõukogulikus keskkonnas oli hävitatud. Tartu jäi mõnevõrra eemale parteiorganite tõhusast kontrollist ja akadeemilist elu ning teadustööd ei mõjutanud kompartei poolt läbiviidav antisemiitlik poliitika.
Tartu teadlaste, haritlaste, üliõpilaste ja loomeintelligentsi, nagu ka inimõigustele keskendunud…
-
Näitusel on väljas nii noorema kui vanema põlvkonna moejoonised inspireerituna stiilsetest naistest. Näha saab ka kevadel Nõmme muuseumis eksponeeritud töid. Osalevad: Mari Kanasaar, Lydia Habicht, Helga Maranik, Melanie Kaarma, Krista Kajandu, Anne Metsis, Kati Simpson, Maire Valdma, Anu Hint ja paljud teised.
Kuni 2. novembrini.
Kullo galerii
Kuninga tn. 6
avatud: T- L 10.00- 18.00
-
Žürii hinnangul mõjub võidutöö koos paadikuuridega ühtse tervikuna, sest hoonestus on läbitöötatud ja pretensioonitu. Samuti on elamu arhitektuuriline lahendus ja ristikujuline plaan õnnestunud ning sellele lisavad väärtust ilusad rikkalikud vaated. Žürii tõstis esile veel sadamahoone head planeeringut.
Teise preemia väärtusega 2000 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Tuulepesa”, mille autorid on Ivar Lubjak ja Maria Pukk Oaas Arhitektid OÜst.
Kolmas preemia väärtusega 1000 eurot läks võistlustööle märgusõnaga „Kirsiaed”, mille autorid…
