Muusika
-
Andres Pung 19. V 1955 – 27. III 2021
Lahkunud on muusikateadlane Andres Pung, õigel kohal südame ja missioonitundega haridusjuht, meie kaasteeline ja kauaaegne hea kolleeg, kes panustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arengusse nii vanemõpetaja, dotsendi, kateedrijuhataja kui ka õppe- ja teadusprorektorina, 2004. aastast akadeemia auliikme ning viimastel aastatel vilistlaskogu eestvedajana.
Andrese teekond algas muusika- ja hariduslembesest kodust. Tema isa, akadeemik ja põllumajanduse akadeemia professor Aarne Pung oli musikaalne mees, kelle kodutalus oli harmoonium ning klavergi juba…2 minutit -
Lexsoul Dancemachine’ist õhkub meil harvaesinevat bänditunnetust ja rõhutatud meelelahutuslikkusest hoolimata seadete ja stiilisulamite peent maitset, milles mängib suurt osa Martin Laksbergi julge produtsendikäsi ja -visioon.Taavi MuideParaja vungiga tähtede poole
Virtuaalne kontserdiõhtu oli eeskujulik näide piirangutingimuste leidlikest lahendustest ja vaatajate-toetajate arvu arvestades ka õnnestunud formaadivalikust.
4 minutit -
Kuulaja jõuab pärast oma hinge silme ette manamist, Isa kui valguse tiibade alla jõudmist ning rahupalveid teadmiseni, mille kujustab retrospektiivlik instrumentaalsoolo. Erki Pärnoja Collegium Musicale ees soleerimas.VideokaaderKas on meid üks või mitu?
Teos „Anima mea“ suunab kuulaja vaatama enda sisse, aga ka enda ümber. Kui ei leia valgust enda seest, siis on teda ehk märgata, kui aknast välja piiluda.
6 minutit -
Kristjan HallikMait JüriadoDigikultuur, digilõhe ja digipööre
Sten-Kristian Saluveer: „Digikultuuriga on probleem ja meil ei ole lahendusi. Meil ei ole enam luksust mitte õppida. On vaja teha otsus, et digiteema on oluline.“
21 minutit -
Nublu „Café Kosmosest“ jookseb läbi ka ambitsioonikas maaväline liin, alustades albumi pealkirjast ja lõpetades kujundusega. Üldises helipildis on 1980ndate nostalgilis-futuristliku kosmilisuse mõjud küll tunda, ent eksplitsiitselt on kosmos kohal vaid kakskeelses „Universumis“, eriti selle visuaalis (video režissöör Marta Vaarik).VideokaaderNublu ja eesti räpi pehme kõhualune
Eesti räpp on jõudnud punkti, kus see ei pea end enam tõestama ja julgeb end avada ka kõige haavatavamast küljest.
10 minutit -
Maarja Haamer 17. IX 1938 – 9. III 2021
Lahkunud on kauaaegne Rahvusooperi Estonia solist Maarja Haamer (1969. aastast kodanikunimega Maarja Renter). Tartus sündinud sopran lõpetas 1967. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal. Aastatel 1961–1962 oli ta Vanemuise teatri koorilaulja ning 1965–1991 Estonia teatri ooperi- ja operetisolist. Aastatel 1985–2005 tegutses ta ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulupedagoogina.
Maarja Haamerit on iseloomustatud kui lüürilist, suurekõlalist ja sooja tämbriga sopranit, kellele sobis eriti siiraste ja õrnade kangelannade kehastamine.…1 minut -
„Jazzkaare“ publiku-uuringut hakati tegema selleks, et mõista, kes on selle festivali publik. Taheti teada, mida kuulajad tarbivad, kuidas festivali tajuvad, mis neile meeldib ja mis ei meeldi. Oma sisetunde kõrvale leiti arvudes tõestusmaterjal. Nõnda kõneles „Jazzkaare“ turundusjuht-produtsent Eva Saar.VideokaaderKultuurivaldkonnas on tähtis publikut tunda
Tuleks tuua rohkem näiteid, miks on publiku-uuring kasulik, ning anda täpsemaid juhiseid ja nõuandeid, kellele uuringu tulemusi näidata.
5 minutit -
Levi-Danel Mägila oli Alison Knowlesi teoses „Haavatud mööbel“ kui empaatiavõimeta psühhopaat, kel pole austust ümbritseva vastu ega kainet mõistust. Tema lavapartner oli tool, mida ta hakkas täiesti kiretult lõhkuma.Epp Kubu videokaadridVõeh! See pole muusika!
Kuigi kuueosalise õhtu iga pilt oli väga erinäoline, ühendas neid sisu poolest leppimine ebamugavustundega ja ainult näiline soov midagi teisiti teha.
5 minutit -
Maria Listra kehastatud Geraldine tegi Samuel Barberi kammerooperi „Bridžikäsi“ jooksul läbi selge arengukaare tüdinud abikaasast suitsiidi äärele viidud tütreni.Rene JakobsonMängu ilu nimel võib bluffida ka trumpidega
„Bridžikäe“ tegelaste banaalsus on viidud maksimumini ja selle väljendamiseks piisab üheksast minutist.
4 minutit -
Monika Topman 26. I 1937 – 2. III 2021
Eesti akadeemilist muusikaüldsust on tabanud valus kaotus: lahkunud on muusikateadlane ja kriitik, publitsist ja toimetaja Monika Topman.
Oivi-Monika Topmann sündis 26. jaanuaril 1937. aastal Tallinnas muusikute perekonnas. Vanem vend Jaak oli vioolamängija, isa Udu tšellist, vanaisa August Topman aga Peterburi Konservatooriumi diplomiga helilooja, Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaliige ning muusikateooria, oreli-, kooli- ja kirikumuusika õppejõud. Monika Topman õppis klaverit Tartu Muusikakoolis, Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu Eesti Muusika- ja…1 minut
