
Esindatud olid oma ajastu olulisimate isiksuste-heliloojate teosed. Kuulajale esitati muusikat saksa baroki tipphetkedest klassitsismi ning tundeküllase tormi ja tungini.

Muba virtuooside kontsert pakkus suure elamuse. Ligi kolm tundi muusikat ei muutunud väsitavaks kogemuseks ning ka väga väikeseid kontserdikülastajaid võis näha lõpuni kuulamas.

Häid lugusid on Eplikul nii palju, et ta võiks neist kokku panna terve hittidest koosneva kontserdisarja – ja ei läheks sugugi üheplaaniliseks.

Peast laulev koor näeb konkursiolukorras alati parem välja ning lauljate kontakti dirigendiga tuleks pingelises situatsioonis kindlasti tähele panna ja hinnata.

Tšellomuusika võib olla Elleri muu mahuka loomingu seas küll teisejärguline, ent varaskrjabinliku melanhoolia ning Ellerile nii omaste põhja- ja kodumaiste kujutelmade allikana köidab ometi meeli.

Nii mõnigi „Tuja“ ansamblite liikmetest spontaanselt moodustatud kooslus kõlas stiili poolest justkui möödunud sajandi 1950-1960. aastatest pärit bänd – ja see pole mitte etteheide, vaid kompliment.

Armastatud tegelaste taaselustamisega käib alati kaasas suur risk: kuigi publiku huvi on garanteeritud, kätkeb see ka suuri ootusi.

Valter Ojakääru suur panus Eesti muusikalukku on neljast osast koosnev koguteos, kus ta on üle 2000-l leheküljel andnud ülevaate meie levimuusikast selle algusest kuni XXI sajandi algusaastateni.


Juba paarkümmend aastat on liikunud mõte teha tšellofestival, et rahvusvaheline elu ses žanris ei läheks meist mööda. Seda rada mööda liikudes otsustasidki noored tegijad asja käsile võtta.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.