Muusika
-
Juba viiendat korda A-kategooria esikoha endaga Emajõe kallastele kaasa viinud Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch) oli kategooria tugevaima koorina vaieldamatult seda väärt.Vahur LõhmusVikerkaarepüüdmisest võistulaulmisel
Peast laulev koor näeb konkursiolukorras alati parem välja ning lauljate kontakti dirigendiga tuleks pingelises situatsioonis kindlasti tähele panna ja hinnata.
5 minutit -
Sten Lassmann andis teatri- ja muusikamuuseumile üle Elleri tuntud klaveripala „Kellad“ (1929) originaalkäsikirja, mis seni oli asunud Hiiumaal Emil Ruberi pärandi hulgas.Kella- ja tšelloteemaline elleriaad
Tšellomuusika võib olla Elleri muu mahuka loomingu seas küll teisejärguline, ent varaskrjabinliku melanhoolia ning Ellerile nii omaste põhja- ja kodumaiste kujutelmade allikana köidab ometi meeli.
4 minutit -
Sellel „Tudengijazzil“ andsid tooni laulvad laulukirjutajad. Anna Lea Haamer on saanud oma kunsti lihvida juba mitu aastat ning tema isikupärane käekiri joonistus seetõttu välja teistest selgemalt.Karl Toomsoo„Tujaga“ XXI sajandisse
Nii mõnigi „Tuja“ ansamblite liikmetest spontaanselt moodustatud kooslus kõlas stiili poolest justkui möödunud sajandi 1950-1960. aastatest pärit bänd – ja see pole mitte etteheide, vaid kompliment.
3 minutit -
Tegelastest parim on Sipsik (Kaarel Targo ja Kristiina Meril Mere): füüsiliselt ja vokaalselt nõudlik kaksikroll on paaril hetkel kaheks jaotatud, et anda Targole võimalus keskenduda laulmisele ja pakkuda Merele suurepäraseid tantsustseene. Fotol koos Anuga (Saara Pius).Maris SavikSipsik all paremas nurgas
Armastatud tegelaste taaselustamisega käib alati kaasas suur risk: kuigi publiku huvi on garanteeritud, kätkeb see ka suuri ootusi.
6 minutit -
Oma loomingust rääkides oli Valter Ojakäär skeptiline, öeldes, et ta ei kahetse kirjutamata jäänud oopusi, sest kui need jäid kirjutamata, siis polnud need tõenäoliselt kirjutamist väärt.Perekonna arhiiv / Õhtuleht / ScanpixMees, kes oli sama uudishimulik kui tema kass
Valter Ojakääru suur panus Eesti muusikalukku on neljast osast koosnev koguteos, kus ta on üle 2000-l leheküljel andnud ülevaate meie levimuusikast selle algusest kuni XXI sajandi algusaastateni.
4 minutit -
Karen HärmsPealelend – Esper Linnamägi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige
Üle mitme aasta korraldab Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) taas ettelaulmise. Koroonapandeemia tõttu mitu aastat vahele jäänud kuulamine võetakse sel korral ette vabamas õhkkonnas, et julgustada lauljaid end näitama ja proovile panema. Professionaalsete koorilauljate põud on Eestis olnud vähese konkurentsi tõttu aktuaalne…3 minutit -
Festivali „Art of Cello“ tõukejõud oli muidugi meie kõigi aegade esitšellist Marcel Johannes Kits, tema 2022. aasta suur edu kuninganna Elisabethi konkursil.Kairi Leibold / ERREsimene, aga mitte viimane
Juba paarkümmend aastat on liikunud mõte teha tšellofestival, et rahvusvaheline elu ses žanris ei läheks meist mööda. Seda rada mööda liikudes otsustasidki noored tegijad asja käsile võtta.
5 minutit -
Kristjan Kannukese muusikaline teekond on olnud väga mitmekülgne. Tema huviväli ulatub vanamuusikast rokini, mis teeb temast õigusega tuleviku muusiku tiitli kandja. Tiit Blaat / Ekspress Meedia / ScanpixTiit Blaat / Ekspress Meedia / ScanpixNonii, siin ta nüüd on
Kristjan Kannukene on artist, kes ei pelga katsetada eri žanride ja meediumidega, loob endale seeläbi ise muusikamaastikul rohkem võimalusi ja meelitab ligi väga erinäolist publikut.
4 minutit -
Võib-olla võiks tulevikumuusik olla islandlase Víkingur Ólafssoni moodi?Tiit Mõtus / Eesti KontsertMilline on tuleviku muusik?
Üks võimalus nooremat publikut saali tuua on võtta kavva noortele lähedasema helikeelega muusika, milleks sobib suurepäraselt Ameerika minimalistide loodu.
6 minutit -
Keelpillikvartett M4GNET koos Kristiina EhinigaLaura Põldma / Eesti KontsertEestimaine hingepuudutus
Kristiina Ehini õrn energia tõi lavale midagi, mis on muusikas tihti puudu. Sõnad tekitasid atmosfääri, mida muusika aina täitis.
3 minutit
