-
Thomas Hampson on sündinud Washingtonis, õppinud Marietta Coyleni, Elisabeth Schwarzkopfi, Marthial Singeri ja Horst Güntheri juures. Ta on Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Viini Riigiooperi Kammersänger?i austava nimetuse omanik, Kaunite Kunstide ordeni kavaler Prantsusmaal. Aastal 2003 asutas ta Hampsongi-Ühenduse, mille kaudu toetab ja viib ka ise läbi laulu-uuringuid, meistrikursusi, kontserte terves maailmas. Sõnaga, Hampson on üks nõutumaid baritone maailma ooperi- ja kontserdilavadel. Tema repertuaari hulk on aukartustäratav.…
-
Publiku ees veel Concentus Musicus Wien Nikolaus Harnoncourt?i käe all koos Arnold Schönbergi Kooriga, Peterburi Maria teatri orkester (dir. Valeri Gergiev), kes menukana oli siin ka 2001. a. pidustustel, Konzerthausi Mozarti saalis Kremerata Baltica (avateoseks A. Pärdi ?Fratres? viiuli, keel- ja löökpillide versioonis Gidon Kremeriga solistina).
Suure reede õhtu peaesineja oli St. Stephani katedraalis Vene Patriarhaadi Moskva koor Anatoli Grindenko käe all (jõuab suvel ka Eestisse…
-
?Akadeemilise kammermuusika? sari täienes siis seekord oboekunstniku Kalev Kuljuse soolokontserdiga 11. IV Kadrioru lossis, klaveripartneriks mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat EMA õppejõud Marko Martin. Huvi kontserdi vastu täitis saali pilgeni ja kuulajate seas võis näha ka tund varem alanud Tallinna Filharmoonia kammerorkestri kontserdil (?Klassika koos Klasiga?) osalenud puhkpillimängijaid.
Soliidne kava algas G. F. Händeli Sonaadiga F-duur. Händel on üks vähestest, kelle generaalbassiga sonaate on täitsa talutav kuulata…
-
Nagu ikka, on festivali programm ääretult kirev ja huvitav: uuritakse Vabaduse väljakul tähistaevast, kuulatakse Eesti esimest raadio-ooperit, tuntakse huvi, kas eesti lastele meeldib eesti muusika, käiakse kahel Eesti helilooja autorikontserdil, samuti kahel sümfooniakontserdil. Tuntakse rõõmu Toivo Tulevi autoriplaadi ?Be Lost in the Call? ilmumisest, pannakse meeskoorilaulust helisema terve muusikaakadeemia maja, uuritakse eesti heliloojate seoseid jazzmuusika ja ?Jazzkaarega?, võõrustatakse mitmeid põnevaid külalisi. . . . Vähe sellest, ilmub raamat ?Eesti…
-
?Grease? on oma materjalilt Eesti õhukeses muusikalikultuuris omaette nähtus: liigutavate koguperelugude kõrval üks tempokas ameerikalik noortekas. Ja märksõnadeks tõusevadki ehe tänavakeel, energiast purskuv stiilne liikumine ning profid tantsunumbrid. Nõrgem pool on sü?ee ja laulmine. Kusjuures muusikajuht Mihhail Gertzile (hea dirigent juba muusikalis ?Cabaret?) pole midagi ette heita. Vastupidi, lava ja ansamblist Terminaator välja kasvanud väike lavatagune orkester olid kogu etenduse laitmatult koos ? ja seda ka…
-
Jürjendalil on palju tegemist. Vanalinna muusikakool ja laste õpetamine, kitarristuudio, ansamblid (WGT, Fragile), koostööd mitmete muusikutega, olgu siin näiteks nimetatud Siiri Sisask, Kärt Johanson, Arvo Urb, Riho Sibul, Henn Rebane, David Rothenberg, Petri Kuljuntausta. Nimekiri läheks pikaks. . . . Teda lihtsalt jagub mitmele poole. Tore. Tasakaalukas ja helge natuuriga õpetaja seisab silmitsi keerukate noorte inimestega: ?Koolitöös pead noore inimese n.-ö. jalule aitama ja teda suunama. Nii mõnigi on…
-
Seda lihtsalt kuulamise mitmekesistamist ei peaks ju sugugi pahaks panema. Nii erinevad, kui on inimesed, on ka publik. Ei kuula ju võrdsetel alustel ei koolitatud interpreet, muusikakriitik, muusikat nautiv arst või jurist, eluaeg muusikasõber olnud kultuurne pensionär ega alles klassika avastanud inimene. Seetõttu võib ühest ja samast kontserdist saada vaimustatud või olla pettunud.
Kalle Randalu kava ?Mozart ja tema naised? oli suunatud muusikasõprade laiale ringile, kuna…
-
Kontserdi avaloona kõlanud Griegi orkestrisüit ?Peer Gynt? nr. 1 op. 46 on küllap kõigile nii tuntud teos, et mingeid üllatusi siit ei ootakski. Ei ?Hommikumeeleolu? lüürilistest meloodiakaartest ja kaunitest tõusupuhangutest ega ?Åse surma? funeraalsetest meeleoludest. Siiski ? kõrva jäi siin keelpillide üsnagi massiivne ja tihe kõla, mille kandvus ei kadunud ka lõpu piano?des. ?Anitra tantsu? iseloomustas see-eest tantsuline kergus, rohkemgi aga veel tundlik-paindlik dünaamika. Ning ka…
-
Pole imeks panna, et nüüdismuusika guru ja piiride lõhkuja Karlheinz Stockhauseni poeg Markus (1957) tunneb end koduselt nii sümfooniaorkestri ees kui ka üksi imeliste helide keskel nagu nelja aasta eest Kaarli kirikus ?Jazzkaare? kontserdil ?Vaikuse helid?. Mõiste ?pühamuusika? sobib hästi iseloomustamaks Markus Stockhauseni helide hingust. Ta kogemuste pagas on hästi mitmekesine. Pillimänguga tegi poiss algust neljaselt. Kuulus paps Karlheinz julgustas igati poega ja kirjutas tema trompetistitalenti…
-
?Meie duo kavas olid H. Kareva Sonaat altsaksofonile ja klaverile nr. 1, P. Sancani ?Lamente et Rondo? ning E. Denissovi duosonaat; kvartetipooles Mozart, Nilsson, Webern ja Dalecardia. Kontserdipaigad Karlstad ja Västerås Rootsis, Larvik ja Notodden Norras, Tallinn ja Pärnu, Madona kultuurikeskus ja Riia Wagneri saal Lätis, Bir?ai loss ning Vilniuse filharmoonia kammersaal Leedus.? Järgnevalt muljeid Ivo Lillelt ja Jorma Tootsilt.
Maraton on lõppenud. Kus oli kõige…
