-
Barry Douglas ei unistanud lapsena pianistikarjäärist: ?Ma armastasin muusikat ja tahtsin sellega alati seotud olla. Unistasin sellest, et minust saab ooperidirigent ja samas tahtsin ka klaverit mängida.?
Oma pianistikarjääri tipphetkedeks loeb ta T?aikovski-nimelise konkursi võitu 1986. aastal ning elamuslikke kontserte koos väga heade dirigentide ja orkestritega nagu näiteks Kurt Sanderling, Kurt Masur, Berliini Filharmoonikud, Amsterdami Kuninglik Concertgebouw orkester, Paavo Järvi.
Konkursivõit on vaid ?stardipakk?, karjääri määrab…
-
Arusaam elust ja asjadest tuleb muidugi hiljem ning siis pole miski enam endiselt lihtne. Miski on ja ei ole lihtne ka nendel poistel, kelledest siin kirjutan, sest olla sündinud bluusi valge mehena meie taaskehastatud vabariigis XXI sajandi eelõhtul on mõnes mõttes absurd. Mõnes mõttes mitte, sest absurdist elu algabki. Andres Roots on seda bluusivärki ajanud, tundub küll, sünnist saati. Ning nii kummaline kui see ka pole,…
-
Rõõmu teeb, et noortele muusikutele ulatasid käe ka tunnustatud maali- ja tarbekunstnikud, väärtustades nende saavutusi oma töödega. Poleks ju korraldajatel olnud võimalusi osta auhindu sellistelt meistritelt nagu Valli Lember-Bogatkina, Epp-Maria Kokamägi, Aapo Pukk või Tauno Kangro.
Epp-Maria Kokamägi: ?Tore, et ?Noor muusik? on leidnud endale partneriks kunstnikud. Olen varemgi aidanud lasteüritusi väärtustada ja teen seda ka edaspidi rõõmuga.?
Tauno Kangro: ?Kuna suund on õige, toetan kindlasti…
-
Kui Elleri klaveriprelüüdid leidsid veel 1958. aastal hindamist kui ajutised ja mööduvad ?formalistlik-modernsed tendentsid? helilooja loomingus, siis sellest aspektist tänapäeval naeruväärne hinnang, aga teoste levikul kammitsana jalus. Vähemalt esitatud neli prelüüdi on teada olevalt ainult (!) Vardo Rumesseni repertuaaris ning tema salvestuses on Eller teeninud hinnangu: ?See. . . . on kohustuslik igaühele, kes jälgib kahekümnenda sajandi klaverimuusika arengut.? (Michael Gill, The Morning Journal (USA) 1998). Tendentslikku positiivsust ei…
-
Ooperis on palju tinglikku, mis teeb tegijaile asja (võrreldes draamalavaga) ühest küljest keerulisemaks, samas ka lihtsamaks, sest küllalt selged piirjooned seab muusikaline tekst. Edu on tagatud, kui partituurilugejal ja lavaletoojal on tundenärv sama ergas ning emotsioonide piirimaile häälestatud, nagu seda eeldab T?aikovski muusika.
Ja edu tuli. Kõigepealt Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestrile, keda sel õhtul juhatas Eri Klas. Seda, et rahvusooperi orkester koosneb headest pillimeestest, kellel hea kõrv…
-
Oratooriumi teksti aluseks olnud autori Jaan Lõo (1872 ? 1939) nimi vajab aga ehk väikest kommentaari ? Eesti luulemaastikul vähe tuntud figuurina õnnestus tal ometi ilmutada aastal 1916 oma ainuke luulekogu ?Nägemised?, mille Siuru põlvkond olevat teinud maatasa. Ilmselt põhjustel, et vananenud keelekasutus ja vananenud isamaalisus. Ent pea sajand hiljem jõudsid Lõo isamaalised laulud Urmas Sisaski töölauale ning said nüüd tänu muusikale ka uue hingamise. Teksti…
-
Aastat 2004 jääb märgistama ERSO juures resideeruva helilooja Tõnu Kõrvitsa poolt lapsepõlvesõbrale komponeeritud fagotikontserdi ?Teispool päikesevälju? esiettekanne. Fagotikontserdis oli suurejooneliselt näidatud fagoti mänguvõimalusi ja lüürilist palet. Orientaalseid kaunistusi pidi kulgev fagotipartii tõi mälupilti ka taas vaate itta ? Kant?eli ja Terterjani muusikast vastu vaatavale lõunamaa rahvaste muusikatunnetusele ja võimalikule inspiratsiooniallikale duduki näol. Kindlasti aitas fagotile kirjutatud partiis heliloojal ennast vabalt tunda Kuuskmanni vabadus fagotil interpreteerides ja…
-
KaivConsorti kontserdi pealkiri ?Meistrid-õpipoisid? kannab endas võimalust õppivatele pillimeestele ja lauljatele esineda koos tunnustatud muusikutega. Teine prioriteet, mida dirigent oluliseks peab, on tipptasemel muusikat tutvustada ja viia kontserte ka väiksematesse linnadesse ja keskustesse.
Ülestõusmispühade kontserdil kõlanud F. Schuberti Missas G-duur ja M.-A. Charpentier? ?Te Deum?is? esinesid solistidena vabakutselise laulja Mati Kõrtsi kõrval noored Eesti Muusikaakadeemia (EMA) üliõpilased Pirjo Püvi, Anne Alt ning EMA üliõpilane, Estonia…
-
Arne Miku tähtpäeva etendus Eldor Renteri kujundusega on vanameistrite täpne ja hästi doseeritud töö, mille suurim kordaminek on psühholoogiline pinge. Esietenduse väärtust tõstis Eri Klasi võimas dirigeerimine ja külalissolistide, eriti Hermanni osatäitja eredus.
Kõige sugestiivsemalt mõjus meie lauljatest Riina Airenne Krahvinna ? ja seda nii lavastuslike võtete kui ka osatäitja omapoolse panuse tõttu.
Tuntud headuses on Miku ruumitaju: lava tagaosas asub suur sild kahe trepi ja…
-
Arne Mikk on Estonia teatris oma rahulikul ja delikaatsel, mitte liiga silmatorkaval moel olemas olnud kogu aeg, kuni äkki oli pärast Mägi ja Härmi skandaali vaja inimest, kes teatri kriisist välja tooks. Ja selles rollis on aasta isa (ka see tiitel omistati talle paar aastat tagasi) Arne Mikk siiani. Kui teatritöötajad astusid välja oma juhtkonna ? kes peadirigendi, kes peaballettmeistri vastu, siis oli väga raske leida…
