-
Jürjendalil on palju tegemist. Vanalinna muusikakool ja laste õpetamine, kitarristuudio, ansamblid (WGT, Fragile), koostööd mitmete muusikutega, olgu siin näiteks nimetatud Siiri Sisask, Kärt Johanson, Arvo Urb, Riho Sibul, Henn Rebane, David Rothenberg, Petri Kuljuntausta. Nimekiri läheks pikaks. . . . Teda lihtsalt jagub mitmele poole. Tore. Tasakaalukas ja helge natuuriga õpetaja seisab silmitsi keerukate noorte inimestega: ?Koolitöös pead noore inimese n.-ö. jalule aitama ja teda suunama. Nii mõnigi on…
-
Seda lihtsalt kuulamise mitmekesistamist ei peaks ju sugugi pahaks panema. Nii erinevad, kui on inimesed, on ka publik. Ei kuula ju võrdsetel alustel ei koolitatud interpreet, muusikakriitik, muusikat nautiv arst või jurist, eluaeg muusikasõber olnud kultuurne pensionär ega alles klassika avastanud inimene. Seetõttu võib ühest ja samast kontserdist saada vaimustatud või olla pettunud.
Kalle Randalu kava ?Mozart ja tema naised? oli suunatud muusikasõprade laiale ringile, kuna…
-
Kontserdi avaloona kõlanud Griegi orkestrisüit ?Peer Gynt? nr. 1 op. 46 on küllap kõigile nii tuntud teos, et mingeid üllatusi siit ei ootakski. Ei ?Hommikumeeleolu? lüürilistest meloodiakaartest ja kaunitest tõusupuhangutest ega ?Åse surma? funeraalsetest meeleoludest. Siiski ? kõrva jäi siin keelpillide üsnagi massiivne ja tihe kõla, mille kandvus ei kadunud ka lõpu piano?des. ?Anitra tantsu? iseloomustas see-eest tantsuline kergus, rohkemgi aga veel tundlik-paindlik dünaamika. Ning ka…
-
Tema sünnipäeval mängiti Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas kontsert, mis kõige paremal võimalikul viisil kandis varalahkunud muusiku mälestust. Kava koosnes kahest suurvormis kammerteosest: esiteks Peteris Vasksi kaheksaosalisest ?Episodi e Canto perpetuo? (1985) viiulile, t?ellole ja klaverile (Hommage a O. Messiaen) ning siis Olivier Messiaeni kaheksaosaline ?Quatuor pour la Fin du Temps? (?Kvartett aegade lõpust?, 1941) viiulile, klarnetile, t?ellole ja klaverile, mille esituse pühendasid interpreedid Rein Metsa…
-
Ning tema loominguga Helsingi Linnaorkestri kontsert ka algas, kui avaloona hakkas kõlama Segerstami ?Three Confetti from After Eighty?. Ilma dirigendita kummatigi, kuna seda teost nimetab autor stiili poolest ?vabalt pulseerivaks?, mis annab mängijaile aleatoorikalaadse rütmilise vabaduse. Dirigendi puudumisele vaatamata oli orkestri koosmäng kõlaliselt hästi distsiplineeritud, vähemalt dünaamikaaktsentide kollektiivsel kujundamisel ning ka ühistõusudel kulminatsioonides. Samas mõjus lugu nii oma helikeele kui flegmaatilise karakteriga võrdlemisi üheplaaniliselt ja amorfselt,…
-
Esimene suurem edu tuli ?T?aarda?i vürstinnaga? (meil tuntud ?Silva? nime all), 1915. aastal. Järgnesid ?Bajadeer? 1921, ?Krahvinna Mariza? 1924, ?Tsirkusprintsess? 1926, ?Montmartre?i kannike? 1930 jne. Kuna Viinis oli Franz Lehár saavutanud 1905. aastal oma ?Lõbusa lesega? meeletu menu, polnud Kálmánil tema kõrvale astuda just kerge. Kuid Kálmán saavutas oma kaunite meloodiate, ungari rahvamuusika temperamentsete rütmide ja emotsionaalselt väga mõjusa mustlasprisma sissetoomisega kindla võidukäigu. Kestma on jäänud…
-
18. III oli võimas, aga täiesti tavatu kontsert Pärnu kontserdimaja suures saalis, kus laval Pärnu Linnaorkester peadirigent Jüri Alperteni juhatusel, isegi rohkem ? see oli multimeediaetendus. Kavas eesti filmimuusika, mis visualiseeritud videomontaa?iga vastavatest filmidest. Kontserdi pealkiri ?Põgene, vaba laps? seostus rohkem hoopis kevadise koolivaheaja algusest tingitud laste nädalase koolivabadusega kui ?Viimse reliikvia? sü?eeliiniga.
Hästi komponeeritud kavas Margo Kõlari patriootlik muusika filmile ?Nimed marmortahvlil?, edasi Veljo Tormise…
