-
Mõlema teose puhul on neid þanriliselt raske kusagile lahtrisse paigutada, jaapani no-teatrist on mõlemad mõjutatud üsna erineval moel. Þanrimääratlused ongi ehk mõtet jätta avatuks. Tulve lähtus tekstivalikul universaalsuseprintsiibist, enam kui 300 osast koosneva ?Padjaraamatu? on ta ka tekstiliselt koondanud mõjusaks tervikuks, jättes välja just õukonnaelu ja selle ülistamist puudutavaid detaile. Nii on sajanditetagused mõttekatked kõnekad ka tänapäeval, just eelkõige üldisemal tasandil. Tegevus traditsioonilise lavateose mõistes puudub,…
-
Indermühle on särav pillimees ja tundub olevat punktuaalne õpetaja, ent pole just sama hea dirigent. Nii logises R. Straussi Sonatiini esimene osa ja Mozarti teostes polnud dirigendipoolset vormi- ega dünaamikatunnetust. Straussi Sonatiin oli üldse raske katsumus nii mängijatele kui kuulajatele ? mitte kontserdi, vaid esimese proovi meeleolu. Ei puhtust, osavust ega vaimustust.
Soov sellist rasket, mitmekihilist (ja mittealluvat) teost kavva võtta on mõistetav küll enesearendamise seisukohast,…
-
Järgmine pühapäev, s.o. 27. VI asetas aga mind selle Buridani eesli olukorda, kes kahe heinakuhja vahel nälga suri. Nimelt kõlas Tallinnas Kadrioru lossis järjekordne ?Akadeemiline kammermuusika? põneva kavaga, Pärnus toimus aga samal ajal Oistrahhi festivali avakontsert Natalia Gutmani (tðello) monoetendusega ning Pärnu Linnaorkestri ja Andres Mustoneniga. Kuna viimane oli sündmus, mis minu jaoks oli märk, et kui mind seal ei ole, siis mind ei olegi olemas,…
-
Küsimuses oli juba ka vastus olemas. Tõepoolest on seal nii vana kui uut muusikat, on ka esmaettekandeid. On aastaid käibel olnud esinemispaiku ja päris uusi esinemiskohti. Enda jaoks muidugi on mulle põnevamad kahtlemata uued esinemispaigad, üks neist kohalik õigeusu kirik, mis on pikka aega olnud kasutamisest kõrval. Seal oli mingi ladu. Nüüd on see ära puhastatud ja meie Orthodox Singers annab selles, suurepärase, lausa fantastilise akustikaga…
-
Oistrahhi festivali tänane pale on paljude inimeste 35 aasta töö tulemus. Igal festivalil on nii püsivad kui uued liinid. Kuna on tegemist eesti vanima süvamuusika festivaliga, siis on traditsioonidel oluline koht. Esimeste festivalide initsiaatorid olid Neeme Järvi ja Samuel Saulus, traditsiooni alusepanijad Pärnu dirigent Ilmar Tõnisson ja kultuurijuht Hilja Treuberg. Neeme erilise pingutuse eesmärk oli, et festival sünnitaks Pärnusse kontserdimaja. Festivali lahutamatuks koostisosaks sai aastast 2000…
-
Antud etendus oli magistrieksamiks Angelika Mikule (Sofia) ja bakalaureuse-eksamiks Olari Viikholmile (Bruschino isa) ning Priit Volmerile (Filiberto). Florvilli laulis III kursuse üliõpilane Urmas Põldma ja Sofia isa Aare Saal. Kõrvalosades magistrant Aleksander Mihhailov, lõpetaja Andrus Kirss ning magistrant kammerlaulu erialal Triin Ella. Lavastajaks Liis Kolle, kujundus Liina Keevallik, kostüümid R. Evart, valguskunstnik A. Eras, kontsertmeistrid R. Pikani ja J. Juul, dirigent A. Välja, klavessiinil R. Pikani.
…
-
Laulude valik M. Saarelt (?Must lind?, ?Haiguse aegu?, ?Ilmud kui unistus?, ?Üksi?, ?Vaikus?, ?Minu süda?, ?Sügismõtted?, ?Lõputa teel?) andis õhtule väga üheselt nukra, kaduvikku pööratud mõtestatuse. Juhan Liivi ja Marie Heibergi heitliku mõtte- ja hingeelu kurvad, verdtarretavad luuleread on saanud inspiratsiooniallikaks, kirglikuks eneseväljenduseks heliloojale, kes oli oma nooruspõlve loomingus neile emotsioonidele ilmselt aldis. Helikeel neis lauludes on rikas harmoonilistest ja dünaamilistest muutustest ning klaveripartii on lausa…
-
Pühapäevase kontserdi kava oli vulbilikult põnevalt komponeeritud kahe sisulise raamkulminatsiooniga. Esimesena soome helilooja Erkki Salmenhaara ?Kolm ööstseeni? ja viimasena Eduard Tubina Sonaat nr. 2 (Früügia laadis) ETW 56 (1949). Nende raamide vahele oli paigutatud Alo Põldmäe ?Meditatsiooni? ja ?Tarantella? esiettekanne (2004, pühendatud Urmas Vulbile) ning Michigani ülikooli professori Johannes Talli ?Eleegia? (1986).
Salmenhaara ?Ööstseenid? on ootamatult värviliselt särav muusika ja haakus suurepäraselt lossi päikesest särava saaliga,…
-
Vanemuise teatri orkester, koor, balletitrupp, ansambel Ultima Thule ja Urmas Lattikas.
Osades Stephen Hansen (Norra), Vaiko Eplik, Liisi Koikson, Alexander Lycke (Roosti), Taisto Noor, Koit Toome jt.
15. VI Vanemuise teatri vabaõhulaval.
Georg Malviuse ?Jesus Christ Superstar? on võimas, täpne ja sisukas. Muusika ja süþee on põhilised, mis mõju avaldavad, kaasa aitavad hästi gradeeritud osatäitmised, lavastaja ning kunstniku rõhuasetused. Sellisena tõuseb see üle keskmise eesti muusikalitoodangu…
-
Festivali lõppkontserdil välja kuulutatud Eduard Oja ?Müsteeriumide? taasettekanne (esimene ja viimane 1942) ei toimunud n.-ö. tehnilistel põhjustel ning oli asendatud sama autori sümfoonilise pildiga ?Mere laul? (1943). Muide, seekord oli kava muudatusest publikut soliidselt informeeritud. Ei oska midagi arvata ?Müsteeriumidest?, kuid ?Mere laul? sobis haruldaselt hästi lõppkontserdi kava konteksti ja ka esitus oli väärikas. Igatahes on see vormilt traditsiooniline, aga hästi põnevate orkestrivärvidega meremaaling väärt senisest…
