-
Poliitiliselt tundlik Roskilde
Euroopa vanim rokifestival Roskilde linna külje all (?Euroopa Woodstock?, nagu seda vahel hellitlevalt kutsutakse) pole ammu enam lihtsalt rokkmuusika pidu. See on ka kunstifoorum häppeningide, näituste ja luuleõhtutega ning kõikvõimalike muude kunstiliste ja mittekunstiliste väljaelamistega. Sellel aastal toimus isegi ooperikontsert! Roskilde viimaseks päevaks oli juba unustatud pettumus David Bowie? kontserdi ärajäämisest ja kõike nauditi täiel rinnal. Puppetmastaz, Basement Jaxx, Santana, Scissor Sisters,…
-
Ene Üleoja: Üldmulje peost jäi väga positiivne, repertuaarivalik oli mitmekesine. Silma jäi hea tasakaal, vaba ja õigetes proportsioonides doseeritud kunst, vaheldus nii tõsine kui kergem repertuaar. Kõige olulisem on minu jaoks peo vabanemine poliitilisest survest ? ometi kord polnud enam rahvuslikku ängi ega vaenlase kuju, kelle vastu protestida. Seetõttu on eriti kurb, et opositsiooni püüti tekitada rongkäigus, see on vastandada vaba vihmas marssida tahtvat kunstnikku ja…
-
?Maritima? korraldajaiks on teist aastat klaasikunstnik Kai Koppel ja Eesti Klaasikunstnike Ühendus. Nädala jooksul said kõik muuseumihoovi sisenenud huvilised näha päevast päeva väldanud klaasi kuumtöötluse protsessi: nii puhumist, valamist kui ka mitmeosaliste esemete kokkupanemist ja viimistlemist. Kai Koppeli eestvedamisel rajati muuseumihoovi klaasimassi sulatamiseks varikatusega väliahjuga klaasitöökoda. Puhumisjärjekorras ootasid eesti kunstnikest Liisi Junolainen, Toomas Riisalu, Kai Kiudsoo-Värv, Helena Kreem, Kati Kerstna, Kairi Roolaht-Orgusaar, Kai Koppel, Malle Karik-Hallimäe…
-
Gutmani tippmeisterlikkus
Festivali avakontsert 27. VII Pärnu Eliisabeti kirikus tõi esiplaanile Dvoraki, kelle surmast möödus 100 aastat ning tema loomingu ettekanded on nagu festivali raamideks. Avaõhtul andis tðellist Natalia Gutmani (Venemaa) monoetenduse Pärnu Linnaorkestri ja Andres Mustoneni saatel. Interpreet pühendas kontserdi oma abikaasa viiulikunstnik Oleg Kagani mälestusele ning Dvoraki ?Waldesruhe? oli selleks puhuks hästi sobilik valik. Sama teose kordus kontserdi lõpus moodustaski kena raamistuse pühendusele.…
-
Kuigi väikest, kui mitte lavastuslikku, siis liikumise momenti tahaks küll juurde soovitada. Raekojas on võimalusi selleks palju: kõrvalruumid, trepid, erinevad tasandid, korrused, publiku vahekäigus või taga käimise võimalus. Ja igalt poolt kostab hästi. See annaks väga põnevaid kõlalisi ja visuaalseid lahendusi.
Kõige lihtsamaid elemente võis näha ka 2. VII kontserdil: Zerlina ja don Giovanni dueti lõpus hakkasid lauljad suurest trepist alla jooksma ning II poole esimeses…
-
Esmaspäev, 21. VI
Öösel oli tibama hakanud. Esialgu polnud hullu, sest René Eespere autoritund ?Trivium? oli kammerlikuna niigi planeeritud kell 13 kohvikusse, mitte õue. Musitseerisid Harry Traksmann, Neeme Punder ja Tiit Peterson. Eesperele on omane filosofeeriv, mõtestatud lähenemine pea kõigele, mis ta loomingus ette võtab, seda samuti tervikkava vormides. Nagu nüüdki: ?Trivium? (1991) flöödile, viiulile ja kitarrile tähistab kolmikteelahet (minevik, olevik, tulevik), ka kolme muusikut oma…
-
Laulmine ja häälekasutus olid tänapäevasele palju lähemal kui pillimäng ja pilliehitus. Nii rõõmsad kui kurvad laulud kulgesid sitsiliaana-laadselt õõtsuvas 6/8 rütmis, millele mõned kaheksandikud juurde tulid ? nii et sümmeetriline polnud see liikumine ja takt sugugi. Helilaadilt meenutas kuuldu kõige rohkem ilma juhttoonita minoori. Teinekord jälle esinesid suur ja väike terts ehk minoori ja maþoori, musta ja valge tunnused vaheldumisi. Põhiline järeldus: hilisema õhtumaise muusika ning…
-
Kavva oli valitud Beethoveni Sonaat viiulile ja klaverile a-moll (1800/1801), Stravinski balleti ?Pulcinella? muusika põhjal loodud ?Itaalia süit? (1933) ning Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur (1886). Kontserdist jäi mulje, nagu oleksid Voronova ja Mikalai kõige rohkem energiat pühendanud tööle Beethoveniga, aga võib-olla mõjutas seda muljet lihtsalt asjaolu, et kõnealune sonaat oli kontserdi mõttetihedaim teos, vähemalt minu arvates. Selle esitus oli tõepoolest lahtimõtestamine või taasloomine, mida…
-
Indermühle on särav pillimees ja tundub olevat punktuaalne õpetaja, ent pole just sama hea dirigent. Nii logises R. Straussi Sonatiini esimene osa ja Mozarti teostes polnud dirigendipoolset vormi- ega dünaamikatunnetust. Straussi Sonatiin oli üldse raske katsumus nii mängijatele kui kuulajatele ? mitte kontserdi, vaid esimese proovi meeleolu. Ei puhtust, osavust ega vaimustust.
Soov sellist rasket, mitmekihilist (ja mittealluvat) teost kavva võtta on mõistetav küll enesearendamise seisukohast,…
-
Järgmine pühapäev, s.o. 27. VI asetas aga mind selle Buridani eesli olukorda, kes kahe heinakuhja vahel nälga suri. Nimelt kõlas Tallinnas Kadrioru lossis järjekordne ?Akadeemiline kammermuusika? põneva kavaga, Pärnus toimus aga samal ajal Oistrahhi festivali avakontsert Natalia Gutmani (tðello) monoetendusega ning Pärnu Linnaorkestri ja Andres Mustoneniga. Kuna viimane oli sündmus, mis minu jaoks oli märk, et kui mind seal ei ole, siis mind ei olegi olemas,…
