-
Muusikasõpradel on põhjust rõõmustada: 22. ? 29. X toimub
Estonia kontserdisaalis IV rahvusvaheline pianistide festival ?Klaver?. 1998. aastal alguse saanud festival on Eestisse toonud klaverimängu suurkujusid kogu maailmast. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Arkadi Volodos, Angela Hewitt, Marc-André Hamelin, Charles Rosen, Cyprien Katsaris, Pierre-Laurent Aimard, Piotr Anderszewski. Peaaegu kõik nad olid Eestis kas suhteliselt või täiesti tundmatud, nüüd aga oodatakse neid ikka ja jälle tagasi. Nädalapikkune kontsertide ja…
-
Ülal nimetatud kaks kontserti näitasid nüüdismuusika kahte väga erinevat palet: üks Ida-Euroopa emotsionaalsete (väike)rahvaste (pagulas)kultuuri ja teine XX sajandi tunnustatud Lääne-Euroopa heliloojate oma.
Ukrainlaste kava oli kui üks siiras hingekarje ? idaeurooplaste muusika kõlas Duo Violoncellissimo esituses nii tugeva tundeväljaga, et lõpuks hakkas tekkima selle vastu teatud immuunsus. Seetõttu jäi kavast kõige positiivsemalt meelde just viimane, t?ellist Vadim Lart?ikovi enda teos ?Inter Lacrimas et Luctum?, kus oli…
-
Eesti koosseisu ?Aida? on saavutus vähemalt kolmes mõttes: esiteks anti eesti solistidele võimalus selles grandioosses ooperisündmuses kaasa teha, teiseks tõid nad tuhandetesse küündiva saali täis ja kolmandaks suutsid oma esitusega pakkuda kõrgetasemelist elamust, mis ka publiku üksmeelselt püsti tõstis.
Vaatamata esietenduse naisvokalistide (Cynthia Makris ja Marianna Tarassova) meie poolt ületamatuks jäänud tasemele, oli Eesti etendus kõrgema sisemise temperatuuriga. Kui esietendusel võis lavastajale ette heita individuaalliinide vähest intensiivsust,…
-
Vaid kolm päeva (15. ? 17. X) kestnud Donaueschingeni festivali tegi suureks maailmaesiettekannete arv 20. Nädalavahetusel jõuti Donauhalles jm publikuni tuua ca veerandsada mahukamat orkestriteost, millest enamuse tellinud Edela-Saksa Ringhääling (SWR), kes ka festivali peakorraldaja. Seekordse festivali moto oli ?Ferne nähe?, avakontserdil peaesinejaks Bandungi uue muusika ansambel Indoneesiast, kavas nii sealsete heliloojate kui kahe itaallase Salvatore Sciarrino (marimbalugu ?Il legno e la parola?) ja Pierluigi Billone…
-
Uue muusika festival 47. ?Varssavi sügis? 17. ? 25. IX.
Maailma tähtsamaid ja pikema traditsiooniga nüüdismuusikafestivale ?Varssavi sügis? sündis Stalini-järgse sula ajal 1956. aastal ja toimis sotsialismi suletuses vaba muusikalise mõtlemise saarena. Aastaid oli Varssavi festival ainus regulaarne ja mastaapne uue muusika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Festivalile oli pööratud ülemaailmne tähelepanu ning külma sõja perioodil levis XX sajandi muusika just Varssavi kaudu ida poolt läände ja…
-
Nüüd, mõne aasta järel, on tajutav evolutsioon, püüe leida uusi teid, repertuaari avavaid uusi võtmeid. Järjest enam otsib Siirala üha kompaktsemas vormis neid spiraale, neid aknaid, läbi mille näha mitte enam seda, mis on, vaid seda mis oleks võinud olla. Tema Beethoveni Sonaadi op. 101 interpretatsioon näis meile kui katse põgeneda sonaadivormi lineaarsest pingest, et rõhutada katkendlikkust ja ?uitlemist?. Jääb lisada, et kontserdi avanud Schumanni kolm…
-
Võtnud vastu Eesti Muusikanõukogu interpreedi aastapreemia, vastas ta sellele klavessiinimuusika kuldaja kontserdiga Kadriorus. Kahju, et kontserdi alguseks Kadriorus polnud veel lõppenud Eesti Muusikaakadeemia 85. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis, nii et seekord tuli kasutada Eesti Raadio helire?issööri Maris Laanemetsa soosivat vastutulelikkust, et saada operatiivselt kontserdi salvestis, mille taga istusingi.
Sageli on ajakirjanduses seoses Zahharenkova eduga nimetatud professor Lilian Semperit kui tema klaveripedagoogi. Täna tuleb Zahharenkovat aga kindlasti seostada…
-
Ometi tuleb tal siinjuures nii mõndagi oma elukorralduses ümber mõelda, sest mitmel mandril töötaval dirigendil on olnud ju ka mitu kodu. Göteborgi kodu korda seades, kontsertide kuulutusi ja kavalehti, hooaegade bro?üüre, ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, raamatuid, noote, plaate jm üle vaadates tuli tal mõte, et on õige aeg need ühte paika koondada ja kaheldamatult väga suure kultuuriloolise väärtusega materjalid kõigile huvilistele ning uurijatele seeläbi kättesaadavaks teha.
Rahvusraamatukoguga…
-
Tennisehalli ?Aida? on eliitkultuuri viimine massidesse ja peab sellisena vastama ka massikultuuri parameetritele. Ooperi lavaletoomine tuhandete istekohtadega tennisekeskuses tõstab selle võrreldavaks nähtuseks ?Spartacuse? filmi või Gibsoni Jeesuse-looga. Näitab seda kui ajaloolist panoraami, nagu filmi sündmustest, millest muidu huvituks vaid kitsam ring.
Ja ajaloolise filmi tingimused on uhkelt täidetud: suurejooneline vaatepilt tõetruu ajaloolise olustikuga, pompöössed ehitised, värvikad massistseenid ja lõpukaadri hauakambri moodustumist arvestades mõjuvad tehnilised efektid. Publikumagnetina särab…
-
Viimast aastakümnendit iseloomustab välissuhtluse võimaluste plahvatuslik kasv. Üksiküritajate osa kahaneb selles protsessis järjest, paljude rahvusvaheliste organisatsioonide materiaalne ja intellektuaalne abi on aga üha kaalukam.
Praeguseks võib tõdeda, et meie võimalused välissuhtluse valdkonnas pole kunagi olnud nii suured kui praegu. Uskumatult mõjub, et ka Euroopa Liidus (kus haridussüsteem on saanud pärast II maailmasõda segamatult areneda) on käimas samalaadsed protsessid. Areng on üllatavalt samasuunaline ? rõhutatakse jagatud akadeemilise kompetentsi…
