-
Võtnud vastu Eesti Muusikanõukogu interpreedi aastapreemia, vastas ta sellele klavessiinimuusika kuldaja kontserdiga Kadriorus. Kahju, et kontserdi alguseks Kadriorus polnud veel lõppenud Eesti Muusikaakadeemia 85. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis, nii et seekord tuli kasutada Eesti Raadio helire?issööri Maris Laanemetsa soosivat vastutulelikkust, et saada operatiivselt kontserdi salvestis, mille taga istusingi.
Sageli on ajakirjanduses seoses Zahharenkova eduga nimetatud professor Lilian Semperit kui tema klaveripedagoogi. Täna tuleb Zahharenkovat aga kindlasti seostada…
-
Ometi tuleb tal siinjuures nii mõndagi oma elukorralduses ümber mõelda, sest mitmel mandril töötaval dirigendil on olnud ju ka mitu kodu. Göteborgi kodu korda seades, kontsertide kuulutusi ja kavalehti, hooaegade bro?üüre, ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, raamatuid, noote, plaate jm üle vaadates tuli tal mõte, et on õige aeg need ühte paika koondada ja kaheldamatult väga suure kultuuriloolise väärtusega materjalid kõigile huvilistele ning uurijatele seeläbi kättesaadavaks teha.
Rahvusraamatukoguga…
-
Tennisehalli ?Aida? on eliitkultuuri viimine massidesse ja peab sellisena vastama ka massikultuuri parameetritele. Ooperi lavaletoomine tuhandete istekohtadega tennisekeskuses tõstab selle võrreldavaks nähtuseks ?Spartacuse? filmi või Gibsoni Jeesuse-looga. Näitab seda kui ajaloolist panoraami, nagu filmi sündmustest, millest muidu huvituks vaid kitsam ring.
Ja ajaloolise filmi tingimused on uhkelt täidetud: suurejooneline vaatepilt tõetruu ajaloolise olustikuga, pompöössed ehitised, värvikad massistseenid ja lõpukaadri hauakambri moodustumist arvestades mõjuvad tehnilised efektid. Publikumagnetina särab…
-
Viimast aastakümnendit iseloomustab välissuhtluse võimaluste plahvatuslik kasv. Üksiküritajate osa kahaneb selles protsessis järjest, paljude rahvusvaheliste organisatsioonide materiaalne ja intellektuaalne abi on aga üha kaalukam.
Praeguseks võib tõdeda, et meie võimalused välissuhtluse valdkonnas pole kunagi olnud nii suured kui praegu. Uskumatult mõjub, et ka Euroopa Liidus (kus haridussüsteem on saanud pärast II maailmasõda segamatult areneda) on käimas samalaadsed protsessid. Areng on üllatavalt samasuunaline ? rõhutatakse jagatud akadeemilise kompetentsi…
-
-
Septembri lõpus naasis oma neljandalt USA ringsõidult Eesti Rahvusmeeskoor, kes osales Detroiti ja Cincinnati sümfooniaorkestri hooaja avakontsertidel, teenides publiku aplausitormi ja kriitikute kiidusõnad.
Esimese nädala veetis RAM Detroitis, kus sealse orkestri peadirigent Neeme Järvi alustas oma viimast, 15. hooaega. Detroiti Sümfooniaorkestri poolt välja antav ajakiri Performance nimetab oma kaanel alanud hooaega Järvi aastaks ning rõhutab tõika, mida Detroidi ajakirjandus ja muusikaüldsus pidevalt välja toob: just Neeme Järvi…
-
Lisaks Anu Talile, kes on oma õe Kadri Taliga juba kaheksandat hooaega vedamas Eesti-Soome sümfooniaorkestrit, on sarnaselt Eesti ja ka maailma muusikaelus tõestanud Olari Elts, kes alustas ja vastavalt võimalustele jätkab oma NYYD Ensemble?i projektiga. Näiteid leiab ka varasemast generatsioonist, näiteks Andres Mustoneni puhul, kes ei tagane oma ideedest ka siis, kui eksisteerivad institutsioonid pole veel valmis nendega kaasa tulema. Lisaks sellele on Anu Tali rikastanud…
-
Ma ei tea ning pole ka uurinud, kuidas lai maailm tähistab 1. X rahvusvahelist muusikapäeva, kuid meil siin tundub, et lord Yehudi Menuhini algatusest on saanud Eesti rahvuspüha. Vähemalt alates 1979. aastast, kui Neeme Järvi sel päeval oma lahkumiskontserdi andis. Tänaseks on päevast saanud märk, mida ilma igasuguse ametliku surveta tähistatakse üsnagi massiliselt nii suurtes, keskmistes kui ka väikestes valdades üle kogu riigi.
1. X Estonia kontserdisaalis…
-
Mulje oli mõjuv: Julia Kociubani andes ilmutab end võimas, tehniliselt väga hästi kontrollitud, kuid teatud mõttes otsekui poolteadvusetu ja kontrollimatu energiavoog. Nagu mingi poltergeist oleks mängus. Sedalaadi andekuse käivitavaks jõuks tundub olevat puhas mimesis ? intuitiivne, motoorikal tuginev jäljendamisvõime. Jäljendamisvõime on ?antud?, tuleb justkui iseenesest. Indvidualiseerumine, isikupära tuleb aja ning olemiskogemusega?
Kociubani tehnika on täpne ja ökonoomne, virtuoossusel tundub olevat suuri jõuvarusid. Noor muusik suudab ka vaistlikult…
-
?Noorte pianistide? sarja avas Sten Lassmann. Olen tema esinemisi jälginud juba 2001. aastast, kui ta EMA esimese kursuse tudengina andis Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? raames sooloõhtu. Järgnenud on saavutused konkurssidel, eelmisel klaverifestivalil, mängimised ansamblis ja orkestriga. Paljude nende esinemiste põhjal on kujunenud Sten Lassmannist pilt kui tehniliselt laiahaardelisest, intellektuaali tüüpi noorest muusikust.
Sellest hetkest, mil algab muusiku teekond avalikkuse ees, pannakse tähele tema mõtlemises ja väljendusvajadustes toimuvaid…
