-
Eesti plokkflöödifestivali avakontsert ?The Great Charm? Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 10. IX: Baldrick Deerenberg (plokkflööt, Holland), Gudrun Herb (plokkflööt, Saksamaa), Reinut Tepp (klavessiin) ja Peeter Sarapuu (fagott), kavas Telemann, Purcell, Bach, Sammartini, Bertali jt barokiajastu heliloojad.
Möödunud nädalalõpul oli eesti publikul võimalus kuulata Eesti plokkflöödifestivali raames maailma plokkflöödimängijate paremikku. Niguliste muuseum-kontserdisaali Antoniuse kabelis 10. IX toimunud festivali avakontsert kandis barokselt eksalteeritud pealkirja ?The Great Charm? ? esines kuulsa…
-
Peab väljuma terve mõistuse raamidest ja ignoreerima loodusseadusi, et sinna katlasse tükkida veel klaverikooliga ? mis sest, et rahvusvahelisega, mis sest, et Arbo Valdmaga. Valdma ei ole muidugi iial hoolinud asjadest, mida nimetatakse reaalsuseks, mille värviks hall argipäev. Valdma küllap igaveseks üleskeeratud mootor pakub sellist atraktiivset mõttelendu ja ennekuulmatut energeetikat, et professorist mitmeid kordi nooremad korraldajad Pärnu Kontserdibüroost korraldavad ennast oimetuks, kuid säravad sealjuures kui äsja…
-
Suvi on ilus aeg, noorus on ilus aeg. Ka Euroopa noorusaeg ? renessanss ? on muusika järgi otsustades elurõõmus ja särav.
Mida oli inimesel siis ja praegugi elult tahta ? tulla kokku, tantsida, daame imetleda, lõbutseda, veini maitsta, muusikat kuulata. Las ta kisub meid kaasa, elu on üürike! Las ununeb hetkekski olukord riigis või rahakotis.
Hortus Musicuse vabaõhukontserdil 31. VIII Stenbocki maja õues polnudki aega mõelda kõrvalistele asjadele.…
-
Soprani-oreli duo on kirikukontserdi jaoks üks polaarsemaid kooslusi (veel enam vast ainult flööt ja orel) ning peaks nii kõlaliselt kui emotsionaalselt pakkuma väga laia skaalat. Selles mõttes on Veskuse-Uibo duo algus suure potentsiaaliga ja ootusi tekitav, ammugi et praeguses kontserdipildis sellist pidevalt tegutsevat ansamblit ju polegi. Et tulemusi saavutada, peaks järgnema kindlasti pikem koostöö, sest vokaali partnerlus oreliga nõuab omaette harjumist. Praegune kontsert oli habras ja…
-
Näidend, mille esietendus Soome Kansallisteatteris 1935. aasta oktoobris oli möödunud ilma suurema kärata, keskpärases lavastuses ja suhteliselt leige vastuvõtuga, andis Eesti lehtedele pikaks ajaks kõneainet ja sünnitas Aino Kaldale põhjust pettumuseks, mida ta veel aastaid hiljem kibestunult meenutas: ?Mu suhtumine Eestisse ja üldse inimestesse muutus ega ole kunagi endiseks saanud. Vahenditu usaldus inimeste vastu oli kadunud ja asemele kasvas vähehaaval liigset hellust kaitsev koor.?
Näidendi tekitatud skandaali…
-
Kontsert algas Bachi ?Prantsuse avamängu? I osaga ja lõppes Bach-Busoni Ciaconne?iga. Neis oli vajalikku tõsidust, selget polüfoonialiinide juhtimist, head vormitaju ja rütmidistsipliini. Kavas olid ka Rahmaninovi kolm etüüdi op. 39, Chopini masurkad g-moll ja C-duur op. 24 ja ?Impromptu? Ges-duur op. 51.
Need teosed, nagu kogu kavagi, olid esitatud laitmatult, hea kõlakultuuri ja kindla kontsentratsiooniga. Hästi tulid esile a-moll (nr 2) ja D-duur etüüd-piltide karakterid. Etüüd-pilt es-moll,…
-
Osavalt on vahetatud festivali teemasid: kui eelmisel aastal oli selleks ?Sibeliuse lavamuusika?, siis tänavu ?Sibelius ? kontrastide meister?, kus peadirigent rabas kuulajaid paljudel puhkudel oma orkestri fantastilise piano?ga. Silma hakkab Osmo Vänskä ja orkestri väga põhjalik töö ning eriline pühendumus, mis imposantses Sibeliustalos õhtupäikeses Vesijärvi rannal annab Sibeliuse peole omaette elamuse. Saavutus on ka festivali (ja orkestri) produtsendi Teemu Kirjoneni ja orkestri turundusjuhi Taina Räty toimetatud…
-
Imbi Kuus suunati Vanemuise orkestrit värskendama ja sellest ajast on käibel järgmine legend. Noort viiulikunstnikku ei rahuldanud perspektiiv Vanemuises ja ta pöördus julgelt kardetud Kaarel Irdi poole järgmise jutuga: ?Tahan koju!?. Ird vastu: ?Miks? Mina küll ei taha, mul on kodus Epp Kaidu? ? Imbi: ?Mul ei ole?, Ird: ?No mine siis!? Sellest ajast algas Imbi Kuusi Tallinna-periood nii orkestriartisti kui pedagoogina. Töökus, järjekindlus, realiteeditaju, ausus…
-
Mis oli tänavuse Mikkeli muusikafestivali (Soome) eripära?
Oluline on ehk see, et kui varem toimusid seal laulukursused ja meistriklassid festivali ajal, siis sellel aastal viidi nad festivali raamidest välja. Mis tähendab, et kui festival ise toimus 2. VII ? 8. VII, siis laulukursused algasid 9. VII hommikul.
Meistriklassidel on tavaliselt üks põhiõpetaja ja -juhendaja, nimi, mis kutsub üle maailma kokku noori lauljaid. Tänavu oli selleks meilgi hästi tuntud,…
-
Teos flötistidekullavaramust
Kontsert algas tuntud ja paljukuuldud sooloteosega flöödirepertuaari kullafondist. ClaudeDebussy?Syrinx? sooloflöödile(1913)saiMihkelPeäskeinterpreteeringus hoopis teistsuguse hingamise kui esitused, mida allakirjutanu on varem kuulnud. Kuna see teos on üsna lühike, pole muusikule palju aega antud selleks, et ennast kontserdi alguses n-ö käima tõmmata. Aga juba esimeste helide kõlades õnnestus flötistilkoondadapublikutähelepanu muusikale, mis kaeblikult, melanhoolselt kõlanuna manas elavalt ette pildi heliloojast, kes pärast kõiki haigusega seotud vintsutusi valmistub tegema loomingulist…
