-
Estonia kontserdisaal oli 8. X harilikust pidulikum: ERSO kontsert algas rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo sõnavõtuga, kus pühendas muusikaõhtu nendele tuhandetele eestlastele, kes 60 aastat tagasi olid sunnitud kodust lahkuma. Samale teemale keskendus ka Rootsi Kuningriigi suursaadik Eesti Vabariigis Dag Hartelius oma selges eestikeelses sõnavõtus. ERSO direktor Andres Siitan lisas, et Eduard Tubina Kontrabassikontserdi ettekandega tähistatakse ka maailmakuulsa eestlase, kontrabassiga Kalevipoja Ludvig Juhti (1894 ? 1957) 110. sünniaastapäeva.
Kõigi…
-
Muusikasõpradel on põhjust rõõmustada: 22. ? 29. X toimub
Estonia kontserdisaalis IV rahvusvaheline pianistide festival ?Klaver?. 1998. aastal alguse saanud festival on Eestisse toonud klaverimängu suurkujusid kogu maailmast. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Arkadi Volodos, Angela Hewitt, Marc-André Hamelin, Charles Rosen, Cyprien Katsaris, Pierre-Laurent Aimard, Piotr Anderszewski. Peaaegu kõik nad olid Eestis kas suhteliselt või täiesti tundmatud, nüüd aga oodatakse neid ikka ja jälle tagasi. Nädalapikkune kontsertide ja…
-
Ülal nimetatud kaks kontserti näitasid nüüdismuusika kahte väga erinevat palet: üks Ida-Euroopa emotsionaalsete (väike)rahvaste (pagulas)kultuuri ja teine XX sajandi tunnustatud Lääne-Euroopa heliloojate oma.
Ukrainlaste kava oli kui üks siiras hingekarje ? idaeurooplaste muusika kõlas Duo Violoncellissimo esituses nii tugeva tundeväljaga, et lõpuks hakkas tekkima selle vastu teatud immuunsus. Seetõttu jäi kavast kõige positiivsemalt meelde just viimane, t?ellist Vadim Lart?ikovi enda teos ?Inter Lacrimas et Luctum?, kus oli…
-
Eesti koosseisu ?Aida? on saavutus vähemalt kolmes mõttes: esiteks anti eesti solistidele võimalus selles grandioosses ooperisündmuses kaasa teha, teiseks tõid nad tuhandetesse küündiva saali täis ja kolmandaks suutsid oma esitusega pakkuda kõrgetasemelist elamust, mis ka publiku üksmeelselt püsti tõstis.
Vaatamata esietenduse naisvokalistide (Cynthia Makris ja Marianna Tarassova) meie poolt ületamatuks jäänud tasemele, oli Eesti etendus kõrgema sisemise temperatuuriga. Kui esietendusel võis lavastajale ette heita individuaalliinide vähest intensiivsust,…
-
Vaid kolm päeva (15. ? 17. X) kestnud Donaueschingeni festivali tegi suureks maailmaesiettekannete arv 20. Nädalavahetusel jõuti Donauhalles jm publikuni tuua ca veerandsada mahukamat orkestriteost, millest enamuse tellinud Edela-Saksa Ringhääling (SWR), kes ka festivali peakorraldaja. Seekordse festivali moto oli ?Ferne nähe?, avakontserdil peaesinejaks Bandungi uue muusika ansambel Indoneesiast, kavas nii sealsete heliloojate kui kahe itaallase Salvatore Sciarrino (marimbalugu ?Il legno e la parola?) ja Pierluigi Billone…
-
Igatahes ?Butterfly? on mitmes mõttes nagu rusikas silmaaugus ? täitus ju tänavu teose esmalavastusest ümmarguselt sada aastat. Teiseks võib seda ooperit lugeda Vanemuise värske muusikajuhi Hendrik Vestmanni tervituseks aegade taha ja tänasele publikule, sest veidi rohkem kui veerand sajandi eest Vanemuises lavastatud ?Butterflys? mängis ta peaaegu et iseennast ? kehastas oma ema, nimiosa laulnud Silvia Vestmanni last.
?Madame Butterfly? on kirjutatud Jaapani-vaimustuse hoovuses, mis puhkes pärast seda,…
-
Uue muusika festival 47. ?Varssavi sügis? 17. ? 25. IX.
Maailma tähtsamaid ja pikema traditsiooniga nüüdismuusikafestivale ?Varssavi sügis? sündis Stalini-järgse sula ajal 1956. aastal ja toimis sotsialismi suletuses vaba muusikalise mõtlemise saarena. Aastaid oli Varssavi festival ainus regulaarne ja mastaapne uue muusika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Festivalile oli pööratud ülemaailmne tähelepanu ning külma sõja perioodil levis XX sajandi muusika just Varssavi kaudu ida poolt läände ja…
-
Nüüd, mõne aasta järel, on tajutav evolutsioon, püüe leida uusi teid, repertuaari avavaid uusi võtmeid. Järjest enam otsib Siirala üha kompaktsemas vormis neid spiraale, neid aknaid, läbi mille näha mitte enam seda, mis on, vaid seda mis oleks võinud olla. Tema Beethoveni Sonaadi op. 101 interpretatsioon näis meile kui katse põgeneda sonaadivormi lineaarsest pingest, et rõhutada katkendlikkust ja ?uitlemist?. Jääb lisada, et kontserdi avanud Schumanni kolm…
-
Võtnud vastu Eesti Muusikanõukogu interpreedi aastapreemia, vastas ta sellele klavessiinimuusika kuldaja kontserdiga Kadriorus. Kahju, et kontserdi alguseks Kadriorus polnud veel lõppenud Eesti Muusikaakadeemia 85. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis, nii et seekord tuli kasutada Eesti Raadio helire?issööri Maris Laanemetsa soosivat vastutulelikkust, et saada operatiivselt kontserdi salvestis, mille taga istusingi.
Sageli on ajakirjanduses seoses Zahharenkova eduga nimetatud professor Lilian Semperit kui tema klaveripedagoogi. Täna tuleb Zahharenkovat aga kindlasti seostada…
-
Ometi tuleb tal siinjuures nii mõndagi oma elukorralduses ümber mõelda, sest mitmel mandril töötaval dirigendil on olnud ju ka mitu kodu. Göteborgi kodu korda seades, kontsertide kuulutusi ja kavalehti, hooaegade bro?üüre, ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, raamatuid, noote, plaate jm üle vaadates tuli tal mõte, et on õige aeg need ühte paika koondada ja kaheldamatult väga suure kultuuriloolise väärtusega materjalid kõigile huvilistele ning uurijatele seeläbi kättesaadavaks teha.
Rahvusraamatukoguga…
