-
Nagu ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori äsja ilmunud plaadi ümbriselt lugeda võib, on dirigent Paul Hillier koondanud albumile ?Baltic Voices 2? Läänemere maade uuema kristliku muusika kolmnurka, s.o protestantlikku (Nørgård), katoliiklikku (Sisask, Tulev) ja õigeusu (Schnittke, Grigorjeva) konfessiooni kuuluvad heliteosed. Meenutame, et sarja eelmine plaat ?Baltic Voices 1? ilmus möödunud aastal ja Eesti heliloojatest olid seal esindatud Tormis, Pärt ja Kreek. Ent kui eelmise plaadi salvestusel oli…
-
Just müüri langemise aastapäevaks sündis ajalehe kriminaaljärjejutt ühise pealiku valimisest kolmele Berliini ooperimajale. Et miks ühise? Eks ikka sellepärast, et Berliin on väga vaene linn ning peab kokku hoidma, kus iganes saab. Nii loodetakse vähendada kolme teatri administratiiv- ja personalikulusid. Balletitrupid on juba liidetud, räägitud on ka orkestrite ühendamisest.
Ajaloolisest taustast
Ajalooline ooperimaja Berliner Staatsoper Unter den Linden (Riigiooper, kus Vello Pähn tihti ballette juhatamas käib ja kus…
-
Muusikutelt nõuab aga tänapäeva elu (loe: konkurents) enneolematult palju. Lihtsast kantileenist ja puhtusest tänapäeval ei piisa, üritab öelda tähtpäevakontsertide sari, koosnedes kõige erinevamast muusikast. Ja jumal tänatud ? RAM elab, töötab, uueneb ning küpseb. Eri stiilide valdamine räägib sellest, et iga üksik RAMi laulja on arenemisvõimeline muusik. Kas peame liialt loomulikuks ja enesestmõistetavaks, et meil on selline koor? Eesti traditsiooni arvestades oleme rikkad ja RAM on…
-
Carlos Juris: ?Noored mängijad olid hästi valmistunud ja neist õhkus tervet enesekindlust. Ühe käe sõrmedel võis üles lugeda need osavõtjad, kes tundusid olevat n-ö ?tavalised õpilased?. Muidugi on õpilase üle otsustamine üldse subjektiivne; selles vanuses on nende areng ettearvamatu ja üllatavalt kiire.
Selliseid tulemusi ei saavutata kindlasti normtundidega, vaid selle taga on paljuski õpetajate fanatism. Ei usu, et nad tehtud ületundide eest mingit hüvitist saaksid. Võiks ju…
-
EDUARD TUBINA ooper ?BARBARA VON TISENHUSEN?, Jaan Krossi libreto Aino Kallase novelli põhjal. Dirigent ARVO VOLMER, lavastaja ENDRIK KERGE, lavakujundus Liina Pihlak, kostüümid Eldor Renter. Osades Heli Veskus, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Mart Laur, Helen Lokuta, Teo Maiste, Roland Liiv, Jassi Zahharov, Urmas Põldma jt. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. 3. XII Estonias.
?Barbara von Tisenhuseni? lavaletoomine on kahtlemata väärt tegu, mis rikastab melodramaatilist ooperirepertuaari…
-
Nii vist on täpne muljetekirjeldus ?Akadeemilise kammermuusika? hiljutiselt Kadrioru lossi kontserdilt, kus esinejaiks Marju Riisikamp positiivorelil, klavessiinil ja klavikordil ning külaline Leedust Darius Stabinskas viola da gamba?l. Soliidsed interpreedid kavaga, mis pealkirjastatud lausega ?XVI ? XVII sajandi pillitämbrite bukett?. Ilma kahtluseta põnev, koosnes vaheldumisi hispaania ja itaalia tantsudest ning mitmehäälse, nii ilmaliku kui vaimuliku sisuga vokaalmuusika töötlustest eespool nimetatud instrumentidele, mis täitsid kenas poolringis lossi saali.
Autorite…
-
Sarjas ?Diplomaatilised noodid / Holland? muusikalis-koreograafiline fantaasia ?DON JUANI PIDUSÖÖK? 27. XI Kanuti gildi saalis: HOLLAND WINDPLAYERS (Holland), tantsijad Helen Org (Zerlina), Kristiina Otsing (Anna) ja Einar Lints (Don Juan), koreograaf Anu Ruusmaa, kunstnik Jane Kaas.
Kõnealuse tantsufantaasia esimene pool oli puht muusikaline, sisuks Hollandi helilooja ja Amsterdami Concertgebouw orkestri metsasarvemängija Iman Soetemani (1935) ühe 1983. aasta Jaapani reisi tarbeks kirjutatud (kuid helikeelelt mitte jaapanlik, vaid…
-
STAVANGERI SÜMFOONIAORKESTER (Norra) ja Solveig Kringelborn (sopran, Norra) Susanna Mälkki (Soome) dirigeerimisel Estonias 17. XI, kavas Tveitt, Grieg, Sibelius ja Brahms.
Stavangeri Sümfooniaorkestri kontserdi avas Põhjamaade programmiline muusika, norra ja soome kirjandusest ning rahvapärimusest inspireeritud lühiteosed. Neis lühiteostes oli elavaid pilte, värve ja lugusid. Norra XX sajandi klassiku Geirr Tveitti norra saagast inspireeritud ?Kapriis? (1956) oli peenelt läbi maalitud stseen hobuseks moondunud veehaldjast, kes süütu nooruki ?ära…
-
?Wien Modern??
Esmapilgul ei ole Austria pealinn sugugi modernne keskkond. Ja ega ta ole seda tegelikult ka pisut põhjalikumal vaatlemisel. Või siiski? Oleneb, millega võrrelda. Üldine Stimmung näib aga olevat kuhugi umbes saja aasta tagusesse aega seisma jäänud: tänavapildis annavad endiselt tooni voorimehed, muinasjuturaamatutest tuttavate kohvikute vitriinid, Klimti teosed (nii galeriides kui turistide T-särkidel). Isegi ooperimajja astudes tervitavad seal sind vähemalt Karajani-aegsed uksehoidjad. . . .
?Wien Modern?. . . .
?on aastast 1988 toimuv…
-
Nüüd on Pulauskas koos kolleegidega selle meile meelde tuletanud. Tema juhitav sekstett mängib koos juba aastaid ning demonstreerib väga kõnekalt, millised on stabiilselt tegutseva jazzansambli eelised tänapäevasel lühikeste projektide ajastul. Pulauskase sekstett on haruldaselt hästi kokkukõlav ansambel, mis vääriks kindlasti ?Jazzkaare? pealava. Grupi muusika on kuulajasõbralik vana kooli fusion, mis on ajuti ilmuvatele vabadele lõikudele vaatamata hoolikalt struktureeritud ning millele annab erilise mõjuvuse enamuse palade alusmüürina…
