-
Kvarteti koosseis on aja jooksul läbi teinud mitmeid muutusi ning praegu musitseerivad asutajaliikmete Urmas Vulbi (I viiul) ja Toomas Nestori (vioola) kõrval juba mõnda aega noorema põlvkonna muusikud Olga Voronova (II viiul) ja Henry-David Varema (t?ello). Tallinna Keelpillikvarteti kohta võib, käsi südamel, öelda, et selle ansambli näol on tegemist suurepäraste instrumentalistidega, aga ka omalaadse vennaskonnaga, kellele oli siis, s.o 20 aastat tagasi, ja on praegugi südameasjaks…
-
Donna Annat laulis meie laulusõpru juba ligi seitse aastat lummanud Asta Krik?čiūnaitė, kes samuti Leedumaalt ning kes oma tegevuse eest Eestis pälvis aasta lõpul Valge Risti ordeni. Jälginud selle laulja arengut nende aastate jooksul (alates ootamatust ning äärmiselt vapustavast kammerkontserdist Tartu ülikooli peaaegu tühjas aulas, siis Puccini ?Õde Angelika?, Verdi ?Don Carlo? Elisabetta, ?Ernani? Elvira ning mitu väga põneva kavaga soolokontserti), ei saa jätta avaldamata tunnustust…
-
Adams on Ameerika pressi hinnangul tõusnud kõige austatumaks, populaarsemaks ja mõistetavamaks heliloojaks, alates Coplandist ja Bernsteinist. ?Milline helilooja ei tahaks olla praegu Adams?? küsib ameerikaliku retoorikaga David Del Tredici ajakirjas The Atlanta Journal.
Alates ?Harmonium?ist?, sellest heakõlalisel minimalismil põhinevast oratooriumist, on tema helikeel läbi teinud märgatava arengu. Olulise, üle 20 aasta ulatuva kaare saab tõmmata teise oratooriumini ?El Niño? (2000). ?Nüüd on see täiesti täiskasvanulik lugu,? kiidetakse…
-
Nõnda suurejooneline projekt nii paljude eri riikidest pärit osalistega, nagu detsembris ?Boheemi? lavastus, on aga Luxembourg?iski haruldus. Ka äsja oma esimeselt Ameerika turneelt naasnud Luxembourg?i Linnaorkestrile oli ooperiorkestri roll uus kogemus. Ooper toodi lavale koostöös Brüsseli La Monnaie Kuningliku Teatriga. Sealne lavastus aastast 2002 ongi Luxembourg?i üle kantud; lavastas üks Euroopa mainekamaid ooperilavastajaid Christof Loy, kes on kahel korral, 2003. ja 2004. aastal, pälvinud ajakirja Opernwelt…
-
Aasta tagasi jõulude eel Märjamaa kirikus pühitsetud Uno Roosvalti altarimaal jäi eesti kunstiavalikkuses nagu pooliti saladuseks, samuti kui Jüri Kase Kolga-Jaani kiriku siserõdu rinnatisele maalitud 12 apostlit.
Märjamaa kirikust pole sõjajärgsetel kümnenditel üldse eriti palju juttu tehtud. Kirik põles Teise maailmasõja aegses tulekahjus ulatuslikult, kannatada sai Christian Ackermanni barokne meistritöö. 2001. aasta veebruaris tagastati Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusele ligi 30 aastat Märjamaa kirikus seisnud Armbrusti altarisein, millel…
-
Andrus Rõugu maalid meenutavad langevaid paberilehti või hõljuvaid kangatükke. Psühhoanalüütik võib sealt välja lugeda puhta lehe hirmu ja kõrgusekartust. Stagnaajal sini-must-valge luuletuse avaldanud kunstnik teab, et paberile kirja pandu võib tekitada sekeldusi. Rõuk kinnitab ka ise, et otsib loomingulist tõuget alateadvusest. Ent tema abstraktsionistlik puritaanlus välistab elu- ja olmeseikade mõju töödele. Sõelast ei lähe läbi isegi elektrivalgus, sest maalid valmivad päeval.
Hulknurksed vormid on kujutatud matemaatilise…
-
Alles järele mõeldes ei tundugi see pilt nii nukker olevat, sest toimus ju riburada suurejoonelisi rahvusvahelisi kunstiüritusi nagu elektroonilise kunsti festival, valusat ja aktuaalset probleemi kombanud graafikatriennaal ülddeviisi ?Maapagu? all; korraldati läbimõeldud kunstiprojekte nagu leedu nüüdiskunsti väljapanek ?Omas mahlas?, Emilia ja Ilja Kabakovi ning Raul Meele ühisnäitus, iseäranis Kabakovide lihtne, kuid emotsionaalselt tähendusterikas ?Tühja muuseumi? projekt, Marko Laimre järjekindel lõpuniminek ?Küsimused ja vastused?. Nimetatud projektide kasutegur…
-
Rimski-Korsakovi konkurss ja rahvusvahelisus ? kuivõrd tunnetavad teiste maade solistid vene muusikat?
Kuna Rimski-Korsakovi konkurss on nimeline, siis on tema loomingule seal pühendatud ka suurim tähelepanu. Mis tähendab, et konkursi kõikides voorudes tuli laulda tema teoseid, sealhulgas ka ooperiaariaid kolmandas voorus. Ja et konkurss on juba kuues, on välja kujunenud ka oma traditsioonid.
Muidugi, peale Rimski-Korsakovi esitatakse seal teisigi vene heliloojaid, eelkõige palju T?aikovskit ja Rahmaninovi, mis teeb…
-
Mäletan, kui The Eagles tegi üheksakümnendail unplugged-kontserdiga comeback?i. See pilt, mis Eesti Keeltest plaadiümbrise sisemusse peidetud, meenutab natuke toda sündmust, kitarristide olemine ja ilmedki kuidagi. . . . isegi koomiliselt. Sellega sarnasused õnneks piirduvad, sest Eagles on ses mõttes õnnetu bänd, et neil on harva õnnestunud maagiat tabada, see kamp siin istub aga nõiduse soonel.
Mind võiks süüdistada melanhoolias (melanhoolia on ju kuritegu ja luuserlus, ohhoi, sellega juba kuskile ei…
-
Rein Rannap on eesti muusikamaastikul efektne värvilaik ja stiililiselt on teda raske kusagile ?kasti panna?. Hiljuti ilmus Rannapilt uus klaveripaladega plaat ?Tantsib klaveril?, kus on tema looming ajavahemikust 1979 ? 2004. ?Kui ma midagi klaverile kirjutan, siis peab see olema klaveripärane ja kuulajale peab ka saama selgeks, et miks just mina siin ja praegu seda muusikat teen, ning miks just nii. Et igas hetkes peab olema…
