-
Seekord ERSO 21. I programmiga, mis orienteeritud tõelistele sümfoonilise muusika Feinschmecker?itele. Kuidas teisiti iseloomustada kava, mille sisuks Haydni Sümfoonia nr 49 ?La Passione? ja Mahleri ?Kindertotenlieder? ning teise poole täidab Beethoveni Sümfoonia nr 3 Es-duur op. 55 ?Eroica?, solistiks aga meil hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud metsosopran Marianna Tarassova.
Hea, et Peterburi Maria teater on meile nii lähedal, et nädalasse mahub kaks külalist sealsete maailmanimede hulgast (G.…
-
Sama teemal ? ERSO ja Marianna Tarassova.
-
NYYD Ensemble?i ettevõtmisi Kageliga olen huviga jälginud ennegi. Kagel katsetab publiku peal, kuidas eksperimendid toimivad, see sunnib publikut omakorda leidma ?teosele? kui sellisele uusi vaatenurki ja paneb küsima: ?Mis on õigupoolest kunstiteos?? Sama keerulisse seisu seab ta aga ka interpreedi, kellelt tema karakterite tõlgendamine nõuab sageli ka erilist näitlejameisterlikkust. Nii ka seekord.
Avalugu ?Doppelsextett? (2000 ? 2001) oli kuuldud kolmest loost kõige teatraalsusevabam, kui pidada silmas visuaalseid…
-
Üpris närb ja abitu tundub kirjutada ajalehes kontserdist, mille ilusaimad hetked ja mõtteline telg on gregooriuse laul. Väga ülekohtune oleks ka sellest kirjasõnas üldse mitte välja teha. Pidades õigemaks hoiduda õõnsasõnaliselt mõjuvast kiitusest, ütleksin Jaan-Eik Tulve ja ansambli Vox Clamantis kohta vaid niipalju, et nad on eesti kultuurielus ühed kõige suurema intellektuaalse õnne pakkujad ja uue loomingu inspireerijad. Viimati mainitud virgutav jõud sisaldub (vist järjest rohkem)…
-
Kadrioru loss on paik, kus kohtuvad head tuttavad nii laval kui saalis. 23. I kohtusid laval ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas viiulikunstnik Liliana Tamm-Maaten pianist Ia Remmeli ning abikaasaga, klarnetist Ott Maateniga. Tugeva prantsuse kallakuga kava ei ole üllatus, sest nii Liliana kui Ott Maaten on õppinud ja töötanud mõnda aega Prantsusmaal. Huvitavat oli viiulirepertuaarist terve õhtu jagu. Kui Hillar Kareva ?Zephyros-Läänetuul? tsüklist ?Aiolose paun? oleks esitatud ilma…
-
Kuidas sündis teos ?Res??
Selle teose idee oli mul olemas väga pikka aega. ?Res?i? inspiratsiooniallikaks on helid, mida ma oma kodu ümbruses aeg-ajalt kuulen: need on sellised klaasjad, kõrged helid, minu jaoks on nad hästi ilusad ja puhtad. Nad vibreerivad kord rohkem, kord vähem, tekitavad glissando?sid. Nad tulevad kuskilt Peterburi maantee kandist ja ma ei ole päris kindel, mis asi neid helisid tekitab, aga kujutan ette, et…
-
Esimene ooper, mida uues majas alates 26. I näitama hakatakse, on Verdi ?Aida?, siis R. Straussi ?Elektra? ning taanlaste nimeka Poul Rudersi (1949) algupärandi ?Kafka?s Trial? esiettekanne märtsis, kevadel ka Wagneri ?Siegfried? ning Piazzolla ?Maria de Buenos Aires? (21 etendust märtsis-aprillis!). Henning Larseni projekti järgi püstitatud ehitise peamiseks rahastajaks oli A. P. Mølleri ja Chastine McKinney-Mølleri Fond.
Avakontserdil astus üles üle 400 esineja: ooperi- ja balletirupp, Kuningliku…
-
Fabio Andreotti ja Galina Gort?akova.
Vastuse saime 14. I Estonia kontserdisaalis, kus toimus ERSO ooperigala koos külaliste Galina Gort?akova (sopran), Fabio Andreotti (tenor) ja dirigendi Dario Lucantoniga.
Galakontsert iseenesest on ju üks absoluutselt standardne üritus, eriti ooperigala. Alati võib prognoosida kava ülesehituse: üks ooperi avamäng, siis soprani aaria, seejärel tenori aaria, avamäng, soprani aaria, tenori aaria, avamäng jne, ning võimaluse korral duett. Ooperistaarid on ju eeldatavasti suured isiksused…
-
Nõnda esitas oma eluajal melodraama ?Enoch Arden? klaveripartiid helilooja ise, ent teose loomisajendiks oli tänutunne Ernst von Possarti vastu, kes Richard Straussi (1864 ? 1949) elus palju edasi aitas ja kellega koos nad selle melodraama Euroopas menukaks mängisid. Melodraama polnud ?anrina tollal midagi uut, neid kirjutasid ka teised R. Straussi kaasaegsed ja ?anrina on see ?elus? tänapäevani.
Melodraamas oli esiplaanil tekst, mida muusika dramaatilisematel hetkedel toetas, illustreeris,…
-
Kahtlemata sobiks seda laadi muusika ettekandeks pigem hämara ja sumeda valgusega klubisaal kui omaaegne raehärrade kogunemispaik kogu oma väärikuses. Sellises kohas esinemine nõuab interpreetidelt lausa ekstra pingutust loomaks kontserdisaalis vastavat meeleolu. Kuigi kontsert algas mõnevõrra ujedalt, suutis Helin-Mari Arder oma esinemisega viia publiku ajapikku esinejatega samale lainele tänu oma siirusele ja vahetusele publikuga suhtlemises.
Bossa nova ja Jobim
Kui rääkida bossa nova?st, siis ei saa üle ega ümber…
