-
Enn Võrku (1905 ? 1962) tunneme kui meest, kelle elutöö sai tehtud nii ilmalikul kui ka vaimulikul muusikapõllul. Ta oli helilooja, dirigent, natuke ka pedagoog. Tunneme tema koorilaule, eelkõige muidugi ?Eesti lippu?, ?Ma lillesideme võtaks?, ?Helise, ilma?, ?Laulik? ja ?Ärge unustage laulu?, kuid ka ?Külm?, ?Nõmm? ja ?Emale? on väärt, et neid ette kanda. Laulud on viimistletud, kirjutatud märkimisväärse kooritundmisega ning kiiresti omandatavad, ka on need…
-
Pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist aastal 1926 pani Võrk endast kohe rääkima kui võimekast organistist ja suurepärasest improvisaatorist. Dirigendina sai ta tuntuks hiljem, juba Tartus tegutsedes, tema kontserdireisid koorijuhina ulatusid Eestist väljapoolegi: Helsingisse, Riiga, Stockholmi.
Samas tegutses Enn Võrk heliloojana. Tema koorimuusika kohta kirjutas Tuudur Vettik, et need saavutavad lihtsate vahenditega mõjuvaid kõlaefekte: laulude struktuur on lihtne ja läbipaistev, harmoonia selgekõlaline. Hugo Lepnurm hindas aga eriti kõrgelt Võrgu…
-
Paul Hillieri kava Taani vokaalansambliga Ars Nova Copenagen oli üllatav alternatiiv tema Eesti Filharmoonia Kammerkoori tsüklile ?Baltic Voices?. Ka taanlaste kava koosnes (ühe erandiga) Läänemere maade tänaste heliloojate loomingust: Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen. Ja kuigi dirigent oli sama, erines käekiri diametraalselt.
Vastandina ?Baltic Voices?e? lohutamatult kurbadele kavadele, mis näitasid meie regiooni heliloojaid sügavuti mineva tunnetusega melanhoolsete natuuridena, mõjus seekordne kava ootamatult rõõmsameelselt. Tundub, et Hillier…
-
Mihkel Poll on oma lüürilisuse ja kõlakultuuriga kahtlemata väga omanäoline pianist ja see on juba hea eeldus tõusta ?suurte? hulka. Tihtipeale tekib noorte puhul tahtmine öelda, et see ja see omadus on tal ju head, aga see ja see veel puudu. Ootame ootuspärast tulemust, aga see on ju tegelikult nivelleeritus. Nii et kui noor pianist on jõudnud tasemele, kus kõik ootuspärane on saavutatud, hakkame ootama temalt…
-
Muusikaõhtu algas klarnetist Toomas Vavilovi ja NYYD Ensemble?i keelpillikvarteti hingestatud sissejuhatusega Schumannilt: ?Abendlied? op. 85 lõi kontserdi alguses vägagi sobiva meeleolu.
Schumanni Klaverikvintett op. 44 Es-duur on üks säravamaid teoseid maailma kammermuusikapärandis. Keelpillikvartetil õnnestus koostöös pianist Marrit Gerretz-Traksmanniga huvitavalt tabada selle teose iseloomu ja põhikaraktereid. Ansambli kokkumäng oli täiesti laitmatu, I osa kõrvalteemas avaldas muljet vioola (Torsten Thiebout) ja t?ello (Leho Karin) perfektne, ühtesulav kantileen.
Kui Schumanni op.…
-
J. R.: Õhtut alustas bänd Uusi Fantasia, kahest DJ-st, bassistist ja löökpillimängijast koosnev entusiastlik discopunk-grupp, kes energia poolest vajanuks ehk veidi teistsugust publikut või kohta. Ent tegemist polnud peaesinejaga. . . .
Matthew Herbert Big Band (MHBB), ?muusikakriitikute sõnul äärmuslikult julge muusikaline eksperiment?, osutus õnneks siiski bigbändiks selle sõna tõsises mõttes. Publikust hoovas sooja vastuvõttu, lausa poolehoidu. Lava keskel seisis dirigendi kõrval miksimispult, kus Matthew Herbert genereeris helisid, millest igaüks…
-
Kuidas seda võtta? Kui ütleme, et XIX sajandi teosed jätavad tihti aegunud mulje, siis enne revolutsioonide epohhi valminud oopused mõjuvad liigutavalt. Harva esineb midagi nii naiivset kui ?Elu Kuu peal?. Need moodsa aja eelsed teosed on mingis mõttes süütud. XIX sajand polnud enam ?see?, aga polnud veel ka ?teine? (see, mida me nüüd oma ümber näeme).
See minevikulisus on armas. Drottingholmi teater äratab heldimust. Ükskõik kelles,…
-
Jälgisin teie lavastuse proovi ning mulle tundub, ka selle Haydni ooperi lavastus on teostatud üsnagi minimalistlike vahenditega nagu ka eelmine Haydni ooper ?Üksik saar?, mille lavastas Priit Pedajas.
Tõnu Kaljuste: Neid kahte ooperit on siiski raske kõrvutada, nad on niivõrd erinevad. Eks selliste vahenditega ole püütud anda märku niisugusest asjast nagu Kuu-utoopia. See oli juba Haydni ajal populaarne metafoor ja hiljemgi, et on niisugune maa, mis on…
-
Ei mäleta, millal viimati sai ooperit vaadates-kuulates tunda nii rohkelt positiivset ja helget energiat! Peapõhjuseks ilmselgelt ülimalt eluterve ja tänases maailmas lausa teraapiana mõjuv Haydni muusika. Teiseks Tõnu Kaljustest kiirgav positiivsus ja suursuguse elegantsiga juhitud fraseerimine nii orkestrilt kui lauljatelt. Kolmandaks lauljate noorus ning valmisolek kõike seda teostada. Ning muidugi lavastaja Andrus Vaarik ja tema assistendi Ülle Kaljuste ? mõlemad kuuluvad näitlejatena oma tsunfti meistriklassi ?…
-
Etenduse koreograafiline keel varieerus naljakast koledani.
Hollandi tantsutrupi Club guy & roni etendus oli halastamatu ja aus, piibli ülemlaulust inspireeritud nüüdisaegse analüütilise teatri stiilis armastuse anatoomia õppetund. Eesti heliloojate muusikal põhinev koreograafia näitas neid armastuse liike, mis muusikast kostsid. Kuna meie heliloojate kirjutatu kõigi polaarsusteni ei läinud, jäi sellest väheks. Nii lisas hollandi tantsutrupp räppides veel ühe osa, mis võimaldas ?õppetunnil? näidata ka psüühiliselt nihestatud isiku armastusevajadust…
