-
Kuressaare ooperipäevad on oma lava teistpidi pööranud: algul paiknes see piki müüri, nüüd enam müüre kaasa haarata ei saa. Vabaõhulavastuse suurim pluss on aga see, kui lavastus keskkonna mõjul võidab, mitte ei kaota. See aga eeldab lavastajalt statsionaarivariandi ümberkohendamist ? ja seda oleks nii loominguline inimene nagu Mati Unt võinud oma ?Deemoniga? ka teha. Mõelda vaid, kui Deemon oleks ilmunud või seisnud kõrgel müüri peal ?…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
-
4. augustil esines Nigulistes belgia organist Edward De Geest. Kava esimese poole täitis Johan Sebastian Bachi orelilooming, teises pooles kõlas XX sajandi Euroopa orelimuusika.
Belgia külalise Bachi tõlgendustes torkas otsekohe silma jäigavõitu, pateetiliselt jutlustav kõneviis. Vähemasti kahes esimese teoses (Prelüüd ja fuuga c-moll, koraaliprelüüd ?Erbarm dich mein, O Herre Gott?) lõi selle mulje meetrumisümmeetria rõhutamine koos raskepäraselt pidulike retooriliste aeglustustega. Luterlus muidugi ongi mõne teise religiooniga võrreldes…
-
Koos Erkki Rautioga saabus Pärnusse legendaarne instrument, XVII sajandist pärit Cremona meistrite perekonna Amati t?ello. Ka selle instrumendi ajalugu on hästi põnev. Saksa t?ellovirtuoos Friedrich Wilhelm Grützmacheri (1832 ? 1903) omandusse kuulusid Amati ja Stradivari t?ello. Yrjo Selin õppis Grützmacheri juures ja Amati liikus läbi tema kuni Selini õpilase Rautioni. Olen saanud seda pilli näha, kuulda, katsuda ja isegi sellega häält tekitada ning sellest tegevusest tekkiv…
-
Mozarti ja Salieri muusika filmiga ühendamine on üks lihtsamaid teid ja kindla peale minek. See-eest ei tekita aga kahtlusi sisus ega mõju kommertslikult. Kontsert oli tõesti hea ja seda nii ideelt kui teostuselt.
Nii filmist kui esitatud muusikast jäi kõlama sama sõnum. Põhjused, miks kumbki helilooja piisavat tunnustust ei saanud, olid need, et Salieri oli liig tavaline ja omas ajas kinni, Mozart jälle liialt sellest ees. Muusikast…
-
Raimo Kivistiku korraldatud XIII Rapla kirikumuusikafestival (22. VII ? 7. VIII) algas suurejooneliselt, avakontserdil tuli Rapla kirikus Tõnu Kaljuste dirigeerimisel esiettekandele Enn Võrgu (1905 ? 1962) mammutoopus, 44 numbrist koosnev neljaosaline oratoorium ?Valvake!? (?Vigilate?). Pea poolteisetunnise piibliainelise suurteose saamislugu on sama tähelepanuväärne kui selle nüüdne esmaesitus. Nimelt oli helilooja aastatel 1950 ? 1955 punavõimurite tagakiusamise eest Viljandimaal maapaos, kus valenime all elades kirjutaski oma suurima teose.…
-
Avakontsert-vaatemäng ?Silla loomine?
Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel ja Kadri Hunt põimisid oma kavas gregooriuse laulu eesti rahvalike koraalidega. Vaatamata erinevustele, on neil kirikuviisidel üllatavalt sarnaseid jooni: lähtumine tekstist, rohked kaunistused, hingestatud jutustav laad. Kui gregooriuse koraalide hõljuvad melismid jäävad nagu õhku rippuma, meenutades kõrgustesse pürgivate gooti katedraalide teravatipulisi võlve, siis meie lauludel on maisem iseloom, need jõuavad pärast lühemaid keerutusi maa peale tagasi. Ladinakeelsete laulude vahele…
-
Otsesed muusikamuljed tulenevad siin neljast esimesest kontserdist: Süd-West Rundfunk Sümfooniaorkester kutsus end kuulama tänu solistile, pianist Piotr Anderszewskile; põnevat kava tõotas Pärnu Linnaorkestri kontsert Kristjan Järvi juhatusel; uudishimu ajendas Pärnusse sõitma Duo Martinika kontserdile, mis äraseletatult tähendab flötist Maarika Järvi ja fagotist Martin Kuuskmanni kammerkooslust; veel oli mul võimalus kuulata Pärnu kontserdimajas Euroopa Liidu Kammerorkestrit ning selle viiulisolisti, napilt põlvpükstest välja kasvanud endist imelast Christoph Konczi.
Ehedad…
-
Võimalusi on mitmeid: geograafilise laienemise, võimalikult soodsate truppide otsimise või mingite sisuliste rõhuasetuste suunas. Põhjanaabrite Savonlinna festivalil oli näiteks eelmisel aastal T?iili ooperitrupp, mille põhiväärtuseks oli see, et tegu oli esimese Ladina-Ameerika ooperitrupiga meie areaalis.
Läbi on vaadatud Läti ooper, tutvust tehtud ka Peterburi noorte ja Leedu ooperiga. Sellest aastast lisandub maaletoojate hulka ka Tallinna Filharmoonia ja kohe võimsalt: 19. VIII näeb Pirita kloostri müüride vahel Moskva…
-
Kontserdile minnes meenusid sellised mulle olulised nimepaarid nagu Georg Ots ? Eugen Kelder, Tiit Kuusik ? Valdur Roots, Anu Kaal ? Frieda Bern?tein või ka nii, et ükskõik kes ja Ivari Ilja. See on eesti muusikalugu koos oma tõusude ja langustega ? ning vaata, ta elab siiski edasi.
Sopran Pille Lill ei vaja tutvustamist. Meenutuseks niipalju, et ta on omandanud harva esineva akadeemilise topelthariduse Eesti muusikaakadeemias (muusikapedagoog…
