-
Valeri Gergiev
Festivali ?Tubin ja tema aeg? oodatumaid kontserte oli Peterburi Maria teatri sümfooniaorkestri esinemine koos peadirigendi Valeri Gergieviga Estonia kontserdisaalis 22. mail. Kavas paljutõotavalt nii Eduard Tubina kui Dmitri ?ostakovit?i VIII sümfoonia.
Selle dirigendi eel ja järel käivad müüdid. Müüdid tema võimekusest teha palju ja väga head tööd, palju juhatada, palju juhtida, palju algatada. Müüt tema dirigendi-fluidumist, mis mõjub maagiliselt nii orkestrantidele, solistidele (ka maailma suurimatel…
-
Vardo Rumessen
Eduard Tubina suurjuubel läheneb ning festival ?Tubin ja tema aeg? juba käib. Kuid peale selle on juubeliga seotud mitmeid teisi sündmusi.
Lähipäevil ilmub trükist Vardo Rumesseni pikaajalise töö tulemusel mahukas (420 lk) Eduard Tubina juubelialbum. Album on valminud riiklikul tellimusel ja ilmub Teatri- ja Muusikamuuseumi (TMM) väljaandel. Sellega kaasneb Tubina loomingu läbilõikega heliplaat, mis sai teoks tänu Tartu linnavalitsusele ja Eesti Raadiole.
Kuidas teostus idee anda välja…
-
Algirdas Janutas (Cavaradossi) ja Oksana Dyka (Tosca). harri rospu
?Tosca? lavastaja kristlik kontseptsioon on vähemalt meie teatris uudne ja sisutihe, nähtavaks ei tee seda aga mitte näitlejatööd, vaid lavapildist kooruv üldistus. Erakordselt õnnestunuks teeb projekti ka tugevate peaosaliste valik.
Victorien Sardou samanimelise draama järgi 1900. aastal kirjutatud libreto ja teemade ring on ooperi kohta tavatult rikkalikud. Ooperites seisab tegevus suure osa lava-ajast, andes maad muusikalisele meeleolutsemisele.…
-
Eelmisel kolmapäeval lõpetasid oma hooaja Eesti Kontsert ja teater Vanemuine helilooja Arthur Honeggeri ja Paul Claudeli (tekstide autor) oratooriumiga ?Jeanne d?Arc tuleriidal? (1935). Selleks puhuks oli Estonia kontserdisaali lavale üles rivistatud aukartustäratav hulk muusikuid: Vanemuise teatri ooperikoor ja sümfooniaorkester, Tartu Poistekoor, Tartu Noortekoor ning näitlejate ja solistidena Mirtel Pohla (Jeanne d?Arc), Hannes Kaljujärv (Vend Dominicus), Gert Raudsep, Jaak Prints, Alla Popova (sopran), Merle Hillep (sopran), Valentina…
-
ERSO lõpetas hooaja ? selleks, et sisse hingamata jätkata tegevust kolme kontserdiga Tubina pidustustel. 2001. aastal asus ERSO peadirigendi ametisse maestro Nikolai Aleksejev ning, kas ta seda soovis või mitte, tuli tal siiski taluda ajakirjanike pealelendu. Kui lugeda tema tookordseid tagasihoidlikke lausumisi, kumab sealt tegija isiksus, kes ei armasta lobiseda. Maestro püüdleb ideaali poole, kus orkestergi mõistaks teda sõnadeta.
Sama loodab ta ka kuulajatelt, öeldes nendele: kuula…
-
LEPO SUMERA ?SÜDAMEASJAD?: Janika Lentsius (flööt, okariin), Villu Veski (saksofon), Aare Tammesalu (t?ello), Madis Metsamart (löökpillid), Tammo Sumera, Sven Grünberg (elektroonika), Artur Talvik (video), Tanel Klesment (heli), Kadri Karu, Katre Villemson, Helen Padu, Tauno Uibo (kaamera: live- ja DVD-ülesvõte) jt 9. V Rotermanni soolalaos.
Mõned eksalteeritud kunstnikud on tahtnud oma surmast teha loomingulist akti, Sumeral õnnestus see ilma poosi ja välise deklaratiivsuseta. Sumera käsitles loominguliselt, inspiratsiooniallikana oma…
-
Lavastuslike elementidega õhtut võiks teiste sõnadega nimetada ellujäämiskursuseks publikule: ellu jäävad vaid liigi tugevaimad, s.t need, kes ei lase ennast karmist helidepadrikust ära kohutada. Siin balansseerib Küberstuudio juht Monika Mattiesen üsna tundlikul ja ahtakesel kuulajate vastuvõtuvõime piirialal, testib kuulajate närve ja kannatlikkust, paneb proovile nende maitse-eelistusi ja muusikalisi ootusi, raputab tõekspidamisi, mida üks uue muusika kontsert justkui peaks endas sisaldama. Aga eelkõige testib kannatlikkust.
Pooleteist-tunnise õhtu jooksul…
-
Mati Turi rüütel rinaldo rollis. PM/scanpix
Aastal 1773 olevat keisrinna Maria Theresia öelnud oma kuulsa lause: ?Kui tahan head ooperit kuulata, siis lähen Eszterhazasse?. Parafraseerides seda ütlust, võiks lause lõpetada: siis lähen Nargen Operasse.
Eesti Draamateatri saalis kuuldud-nähtud Joseph Haydni ooper ?Armida?, mille libreto aluseks Torquato Tasso eepiline poeem ?Vabastatud Jeruusalemm?, oli meie muusikaelus kindlasti üks viimase aja tähtsündmusi. Esiteks muusikalise materjali esmakordsus meie ooperilaval ? avastamisrõõm oli suur.…
-
Orkestrid võistlesid viies grupis: ülikoolide orkestrid, muusikakoolide orkestrid, üldhariduskoolide orkestrid, brassorkestrid ja regionaalorkestrid (ülelinnalised- või -maakonnalised orkestrid).
Igas grupis anti välja kolm auhinnalist kohta, osalev orkester sai ka kategooria vastavalt oma võimetele. Orkestreid hindas ?ürii koosseisus professor Toomas Kapten (?ürii esimees, EMA dirigeerimisosakonna juhataja), Aarne Saluveer (dirigent, Eesti Kooriühingu esimees), Aavo Ots (dirigent, EMA trompetidotsent), Leho Muldre (dirigent) ja Priit Sonn (Tartu Elleri kooli puhkpilliõpetaja).
Mis oli selle…
-
Continuo-mängust organisti töös
Sel teemal rääkis EMA õppejõud Imbi Tarum. Continuo-mänguks nimetati baroki ajal igasugust saadet. See on nii saatmisel kui ka improviseerimisel oluline oskus, mis eeldab head kõrva, reaktsiooni ning põhjalikke teadmisi harmooniast. Lektor tõi välja oreli- ja klavessiinisaate erinevusi, mis tuleneb nende pillide kõlalistest iseärasustest. Ta rõhutas, et continuo-mäng ei koosne ainult akordidest, vaid saatja peab nagu dirigent kogu ansamblit koos hoidma. Hea mängija suudab…
