-
Eesti muusikaeluga kursis inimene teab, et Eestimaast on sirgunud erakordselt rikkalikult pianiste ja et nende järelkasv on pidev ning samavõrra mitmekesine. Siseringis tuleb vahel ka jutuks, kus kõik need koolitatud pianistid võiksid rakendust leida. Teame, kuivõrd piiratud on siiski Eesti kontserdisaalide ja seal toimuvate kontsertide arv.
Kui vaadata teise nurga alt, on see siiski tore, et pianiste koolitatakse niivõrd palju. Mitmed saavad oma oskusi väärikalt rakendada klaverisaatjatena,…
-
Hüpermenuka muusikali ?Mamma Mia!? edu seisneb põhiliselt idees ja lauludes endis, teostus nii lavastuse kui vokaali koha pealt on tagasihoidlikum. Iseenesest aga saavutus, et Eesti Kontsert tõi selle maailmas tuuritava hittparaadi meie publiku ette.
?Mamma Mia!? pole mitte lavastaja- või staari-, vaid produtsendi-muusikali näide (Judy Cramer nimetati Inglismaal selle produktsiooni eest ka aasta naiseks 2002). Ideaalne ajastus: ABBA kuldajastu, 1970ndate lõpu noored veel rivis ja põlvkond uusi…
-
Avakontserdiks oli aga Arvo Pärdi viiekontserdilise sarja esimene kava, mida dirigeeris (2. IV) Anu Tali. Pärt oli ?dialoogis? nii Stravinski, Bachi kui Mozarti, Cage?i, Ligeti ja Stockhauseniga. Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli kaastegev Deutsche Kammerphilharmonie?ga ja eraldi (siis Paul Hillieri käe all) kolmes kavas, esinedes ka Bremenis ja Innsbruckis. Viimane kava Pärdi sarjast toimus aga 28. IV, kui Winbachi poistekoor ja Deutsche Kammer-Virtuosen Berlin esitasid ?Collage?i B-A-C-H?…
-
Hiinlanna Lan Wei-wei esitab festivalil Tan Duni Kontserti keelpilliorkestrile ja pipa?le. . . .
Festival ?Orient 2005? kestab sel aastal 3. ? 8. V ja enne, kui õieti avalik info on inimesteni jõudnud, on üks festivali tippsündmusi, hiina kunqu-ooperi etendus Tallinnas juba peaaegu pool aastat enne festivali toimumist välja müüdud. Praegu on juurde plaanitud üks lisakontsert Tallinnas ja loodetavasti pääsevad kõik kunqu-ooperi huvilised etendustele vähemalt Tartus, Pärnus või…
-
ÜLO KRIGUL
Moodsat muusikat tuleb kuulama enamasti üsna spetsiifiline publik. Mida on uuel muusikal n-ö tavakuulajaile öelda?
Oleneb, kui palju n-ö tavakuulaja kuulda tahab. Kui ta ei taha, siis ei ole midagi öelda. Ja ei peagi ütlema. Mis mõtet on rääkida kellegagi, kes sind kuulata ei taha? Iseasi, kui kuulaja ei tunne seda keelt, milles muusika kõneleb. Sel juhul peaks tal olema vähemalt tahe õppida. See oleks juba…
-
Jack De Johnette ja Charles Lloyd Tallinna jazzifestivalil aastal 1967.
Rahvusvahelisena peetakse Tallinnas jazzifestivali 25. korda. Kuigi kevadekuulutaja ?Jazzkaar? toimub juba kuueteistkümnendat korda ja jazzi absoluutsesse tippu kuuluvaid artiste Joe Zawinulist John Scofieldini on käinud festivalil igal aastal, on saksofonist-flötist-helilooja Charles Lloyd jätkuvalt olulisim muusik Tallinna jazzifestivalide ajaloos. 1967. aastal tema kvarteti esinemise ümber puhkenud skandaal tegi kuulsaks Tallinna festivali ja ühtlasi lõpetas selle ajaloos…
-
60 aastat muusikat kirjutanud (mitte vana-) meister Eino Tamberg näitas oma esiettekandes kõlanud lugudega, et on jõudnud rahutusse otsinguperioodi. Uute kõlavärvide-rütmide kaskaad ja vokaaliarmastus lasevad selginedes oodata uut tähtteost. Ning just vokaal?anris. Tambergi kui helilooja kontos on olulisi teoseid sümfooniaorkestrile, aga tõmme vokaali ning luule poole on midagi talle ainuomast.
Eino Tambergi ametlik looming algab lauludega: aastanumbriga 1945 seisab nimekirjas esimesena ?Hiline ärkamine? vokaalile ja klaverile, järgmiseks…
-
Ning see naabrus näitas seoseid ka hoopis ootamatustki vaatenurgast, milleks festivali helilooja tundmatud teosed ning teisalt ka osalt koomiline, ent mitte mingil juhul sarkastiliselt mõjuv parafraas Pärdi ainetel (Tarnopolski lugu, millest alljärgnevalt).
Samas näitas kõnealune kontsert ka meie interpreete mitte ainult heast, vaid kindlasti väga heast küljest. Üks neist oli pianist Taavi Kerikmäe ? tema esitatud kontserdi avalugu, Thomas Lacheri (1963) ?Noodivihik? klaverile mõjus huvitavate puäntillistlike leidudega…
-
Eesti muusika päevade lõppkontsert kinkis publikule 14. IV veel viimase festivaliõhkkonnas esiettekannete kuulamise võimaluse.
Tõnu Kõrvits (1969) ?. . . .neis aedades? altsaksofonile ja keelpilliorkestrile. Kõrvits on aednik, kelle aias paistab valdavalt päike ? ka muusika näis sisaldavat valgust ja õhku. Helendavad viiuli-glissando?d lõid mulje avarusest ja kergendusest, mis aimub teost inspireerinud Astride Ivaski luuletusest (?neis aedades oleme me kokku saanud, / minu muusa, mu vari ja mina. /. . . ./ Selleks…
-
EDUARD TUBINA 100. sünniaastapäeva tähistati Stockholmis soome kirikus 17. IV.
Eduard Tubina 100. sünniaastapäeva üritused avas kontsert ?teisal?, s. o Rootsis, helilooja elu teise poole maal. 17. IV oli Stockholmi vanalinna soome kirikusse kogunenud suur hulk inimesi, piiratud ruumi, otsekui põgenikud laeva, kanduma tagasi kaotatud paradiisi, esimese Eesti vabariigi püüdmatute ideaalide juurde. Väljas valitses soojuses jahedust peitev põhjamaine kevadilm, kiriku hubane saareke soodustas keskendumist. Siin oli inimesi,…
