-
Pärisnimi on miski, mis lisaks tähistamisele taotleb ühtelugu ka iseloomustada (tugevdades sel kombel enda seoseid tähistatuga), ja nii võibki nimevalik osutuda enam või vähem õnnestunuks. Kõlav pealkiri “Eesti hääled” on selles suhtes nähtavasti enam-vähem õnnestunud, haarates suurt osa esile toodud muusikalis-sõnalisest ruumist, kuid olemata samas täiuslik kokkuvõte.
Motiiv tundub esmapilgul küll justkui päris selgelt adutav. Nimelt on laenanud plaadi tegemiseks enda hinguse Toomas Rullile kümmekond meile tuntud…
-
Kolmanda plaadini jõudnud Läänemere maade heliloojate kooriloomingu sari “Baltic Voices” on märkimisväärne eelkõige oma vaimse pagasi tõttu. Ja pakub suurt huvi ka vormiliselt, sest ühendab endas geograafiliselt kokkukuuluvaid põhjarahvaid, kellel pakkuda erinev religiooni- ja kultuuritaust. Oma kaalukuselt on see ainulaadne ja sügavuti minev sari eesti muusikapildis täiesti suveräänne.
2002. aastal ilmus esimene plaat (Harmonia mundi, USA), mis on senistest kavadest vahest sisuliselt kõige vaheldusrikkam ja eredam. Kõlas…
-
Pole saladus, et muusikas võib olla poeesiat ja luules muusikat, ent on kindlasti veel üks võimalus: ühendada plaat kui selline luuleraamatuga (või vastupidi) tervikusse. Ja tulemuseks ongi noorluuletajast-muusikust Jürgen Rooste album selle sõna otseses tähenduses, kus lisaks CD-le on samade paksude kaante vahel ka luulevalik (mida plaadil, tõsi, laulutekstidena enamuses ei kuule) ning hulk kunstipäraseid fotosid, mis lõpptulemusena moodustavad tänu Piia Ruberi kunstnikupilgule kokku ühe eriskummalise…
-
Nõukogudeaja nostalgia on iseenesest tänaseks ammendunud teema. Selle esimene, rehabiliteeriv (mõneti revisionistlik) suund pareeriti kiiresti süüdistustega “vana korra” järele ihalemises; argumentatsiooniga, mis tugines ilmselgele – tegemist oli ennekõike ebainimliku režiimiga, kus ei saanudki olla midagi takkajärele ihaldusväärset. Ent inimesed siiski elasid ja lõid sääl (siin!); lisaks jäi tolle hämaraja lõppu üks väheseid kordi lähiajaloos, mil eestlased rahvusena enesele positiivse ühisidentiteedi loonud.
Teine laine, mis kiiresti järgnes, väljendus…
-
Ühel pimedal pühapäevaõhtul viibisid kuulajad teises maailmas, ümbritsetuna legendidest, mineviku varjudest ning tulevikuideaalidest. Ettekandele tulid ballaadid klaverile Brahmsilt, Chopinilt ja Tubinalt Vardo Rumesseni väärikas tõlgitsuses.
Ka kõlavärvidest prevaleerisid tol õhtul süngemad ja tumedamad. Ent kas ongi meil midagi helgemat loota, kui kujutada ette Brahmsi, Tubina või Chopini ballaadide muusikalist atmosfääri? Põhisõnum jääb ikkagi kõrguma meie ette tõsisena – nii ka oodatult sel kontserdil. Juba ülesanne iseenesest, mängida…
-
RENÉ EESPERE autoriõhtu “Concertatus celatus”: Tallinna Kammerorkester ja solistid Risto Joosti dirigeerimisel Metodisti kirikus 26. XI.
“Ikka tahame teada, mida toob tulevik? Kuigi teadmatus sünnitab ebakindlust ja hirmu, ei too teadmine samuti lohutust.” Nii seletab helilooja René Eespere oma Klarnetikontserdi algset pealkirja “In dies”, lisades: “Eks me siis peta ise ennast päevast päeva.” 26. XI toimus Metodisti kirikus René Eespere autoriõhtu “Concertatus celatus” – varjatud või(s)tlus, millist pealkirja kannab…
-
Kuna Hortus Musicuse äsja ilmunud CD “Ave. . . .” on pühendatud suvel meie seast lahkunud Helle Mustoneni (1950 – 2005) mälestusele, siis on mõistetav, et kuulda saab siin Hortuse varasemaid salvestisi ajast (1998), mil selle ansambli kõlapaletti kaunistas veel Helle Mustoneni sopran. Plaadil heliseb minevik ju edasi. . . .
Hortus Musicus esitab vaadeldaval albumil valiku palasid Euroopa kunstmuusika üsnagi varajasest perioodist: kõlavad XII – XV sajandi anonüümsete autorite tantsud, pastoraalid ja…
-
RAMi õhtu näol oli tegemist ebatraditsioonilise kontserdiga. Esiteks sellepärast, et kava koosnes uudisteostest (erandiks kontserti raamiv Tormise looming). Teiseks seetõttu, et need uudisteosed olid kirjutatud meeskoorile. Kolmandaks sel põhjusel, et nii esituskoosseisud kui teoste aluseks võetud tekstid olid ebatavalised. Neljandaks seepärast, et tegu polnud tellitud teoste, vaid heliloojate enda initsiatiivil ja inspiratsioonil kirjutatud muusikaga. Viiendast põhjusest lõpupoole.
Robert Jürjendali “Meie aja paradoks” on kirjutatud meeskoorile, vokaalkvartetile ja…
-
11. XI võis kontserdil “Võluv klassika” kuulda kahe orkestrimuusika suurkuju Wolfgang Amadeus Mozarti ja Gustav Mahleri teoseid ERSO esituses Jüri Alperteni juhatusel. Õhtu juhatas sisse Mozarti avamäng ooperile “Võluflööt” KV 620 (1791). Isegi kui avamängu aeglases sissejuhatuses oli esimese viiuli puhul pisut tunda mõningat ebakindlust, siis hajus see üsna ruttu pärast tempoka fuuga algust.
Pärast “Võluflöödi” hoogsat sissejuhatust tuli järgmise teosena ettekandele Mozarti “Sinfonia concertante” viiulile, vioolale…
-
Marko Matvere “Georgi” nimiosas. pressifoto
Need mitmetähenduslikud värsiread hakkasid kumisema peas pärast etendust “Georg”. Meeled olid üles köetud saadud muljetest, mälupiltidest ja nende kokkusobitamisest. Lugenud kavaraamatust läbi Anne Veesaare lustakas vormis pihtimuse muusikali saamisloost, pidin järjekordselt tõdema, kuivõrd oleme saatuse mängukannid ja kuivõrd oluline on sõpruskond, kelle keskele satume.
Kui Andrus Vaarikul poleks tekkinud idee teha Georg Otsast muusikal ja leidunud sellist hulljulget toetajaskonda Anne Veesaarega eesotsas;…
