-
Ent miks me ei tea? Üks variant oleks, et vist polegi vaja teada. Aga siiski. Miks – pole vaja või?
Ehk parem võimalus oleks siirduda kohe ühe teise vastusevariandi juurde, milleks pakun välja: anonüümne muusik anonüümses keskkonnas anonüümsele tarbijale. Jah, mitte küll anonüümse kaubaga (piraatlus on karistatav), kuid – ka siin-seal raadiojaamades kuuldav jõuab kohale ikka anonüümse kaubana. Nüüd äkki oleks küsimuse tulipunktis hoopis eriline nähtus –…
-
Veel 10 – 20 aastat tagasi oli üsna levinud arvamus, et hea sümfooniaorkester saab tekkida mõnes suuremas linnas muusikute aastakümnete(sadade?) -pikkuse stabiilse töö tulemusena, mille alustaladeks on kohapealsed musitseerimisoskused- ja traditsioonid. Suures osas kehtib see mõtteviis ka praegu, kuigi ei sobitu täies mahus enam hästi tänasesse päeva. Põhjuseks see, et üha rohkem, sarnaselt teistele elualadele, võime täheldada ka muusikute suurt mobiilsust ja paindlikkust töötamise koha ning…
-
Ei pea vist pikalt seletama, miks just jõuluvanade liikumise eel hoopis rohkem plaate ilmub kui muidu. Kuid olgu põhjused millised tahes, uued head plaadid teevad ikka ja uuesti head meelt. Eelmise nädala Sirbi “Plaadifookuses” leidis rida vastseid plaate juba kajastamist, siinne kirjutis toob veel kuhjaga plaadiuudiseid juurde, võttes fookusesse värskelt Eestis ilmunud jazzialbumid, mitte küll päris kõik, kuid suurema osa siiski.
Trummar Toomas Rull on üllitanud albumi…
-
18. ja 19. XI kohtusid G. Otsa nimelises muusikakoolis taas Tallinna muusikakeskkooli, Tartu Elleri kooli ja Otsa kooli keskastme noored pianistid.
Žürii esimees Lilian Semper: “Keskaste on klaveriõpetuses eriti tähtis aeg. Tundub, et Eestis on klaverimäng ikka veel heal tasemel ja selle taseme tagavad lastemuusikakoolid ning raamõppekavad, mis loovad muusikaõpetusele laiapõhjalise aluse.
Konkursist osavõtt oli väga rohke, mistõttu sai keskastme pianistidest väga hea ülevaate. Õpilaste kavad olid huvitavad…
-
Kontserdisari “AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA” Kadrioru lossis.
Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhataja professor Neeme Punder (flööt) on praegu selgelt aktiivseim puhkpillisolist vastaval pildil Eestis, rääkimata tema tegevuse haardest, alates vana muusika interpretatsiooniprobleemide kursusest ning kaasaegse muusika esmaesitustest (Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev jt).
27. novembri “Akadeemilise kammermuusika” sarja kontserdi kava oli monotemaatiline, sest esitati Joseph Haydni neli flöödikvartetti ning Neeme Punderi partneriteks olid Harry Traksmann (viiul),…
-
Mahleri hiidsümfoonia ettekanne ERSO-lt on sündmus, mida võiks võrrelda Wagneri ooperi lavaletoomisega Estonia teatris. Määratu esituskoosseis (suur orkester, solistid, koorid), eksistentsialistlikust filosoofiast kantud tekst, osalt lava tagant kõlav muusika ning teatraalne värvikus teevadki selle sümfoonia ooperilaadseks.
Teise sümfoonia kirjutas Mahler ka ajal, mis järgnes ooperidirigendina mitmel pool Euroopas veedetud aastaile. 40aastase mehe elu- ja ooperimaailma kibestumise kvintessents nii filosoofilisel kui muusikalisel tasandil.
XIX sajandi lõpu hilisromantismi kalduv helikeel…
-
Kui puhkpillimuusika võiks kuulajail tekitada ehk mõningaid eelarvamusi, näiteks, et puhkpilliorkester kui koosseis mängib alati ühes ja ainsas kindlas dünaamika- ning tessituuriskaalas, siis Eesti Kaitseväe Orkester näitas Peeter Saani dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 30. XI märksa mitmekülgsemat taset.
Pole saladus, et ühe õnnestunud kontserdi edu pant on samavõrra huvitav repertuaar, kui hea valik solistide osas. Ning Indrek Vau soleerimine Eino Tambergi Trompetikontserdis nr 1 oli kahtlemata märk kui…
-
Selle loo kirjutamiseks andis impulsi Enno ja Viive Mäemetsa heliplaatide fondi näitus, mis avati rahvusraamatukogu muusikaosakonnas 11. XI ja jääb avatuks aasta lõpuni. 500 laserplaadist koosnev fond kajastab Mäemetsade Helsingis asuva helisalvestusfirma Editroom OY ligi kümne aasta toodangut.
Editroomi produktsiooni ja teenust kasutavad regulaarselt paljud heliplaadifirmad: Ondine Soomes, Avex ja Pony Canyon Jaapanis, Finland Records, Warner Music Finland, Alba, Naxos jt, aga ka Helsingi ja Tampere filharmoonikud,…
-
Püha Miikaeli poistekoori uuel CD-l “Mu mano tulge, latse” on salvestatud hulk rahvapäraseid koraalivariante, lisaks mõned pillilood ja ilmselt koori nimele viitavalt üks regilaul, mihklipäeva sanditamise lugu. Tegemist on igati ilusa plaadiga ja eriti praegusel jõulueelsel ajal võiks seda soovitada osta-kuulata: poisid laulavad tõesti nagu väiksed inglid ja seadete tegemisel on eeskujuks olnud vanaaja muusika kõlad, nii et tekib rõõmus pühadeootuse tunne.
Selle lauluvaliku puhul aga äratab…
-
Kõnealusel plaadil kõlavad neli kooriteost on Lepo Sumera (1950 – 2000) loonud aastatel 1979 – 1997 ning tegemist on nende esmaplaadistusega. Ühtlasi annab see album hea ülevaate suuremalt jaolt instrumentaalmuusikat viljelenud sümfonisti otsingutest sõna ja muusika ühendamisel ning nagu järgnevalt veenduda võime, on need otsingurajad viinud üsna kaugele traditsioonipiiride taha.
“Concerto per voci e strumenti” (1997, tekst Doris Kareva) segakoorile ja keelpilliorkestrile on (nagu klassikaline instrumentaalkontsertki) kolmeosaline…
