-
Tõnu Kõrvitsa muusika on ühtaegu pastelselt pehme ja romantiline ning impressionistlik. Ja sellisena haruldane nii Eesti kui muu maailma uue heliloomingu hulgas. Ka on tema muusika tugevalt ning tavatult programmiline, ikka seotud mingi kirjandusliku aluse või meeleolu, looduspildiga. Ja need meeleolud on Kõrvits ise ka paberile pannud. Nii et sel kontserdil sai kavast lugeda iga loo juurde kuuluvat.
“Kui päike on loojunud, on mõne aja horisondil näha…
-
Sellarsi festivalil tuleb esiettekandele ka John Adamsi teos “The Flowering Tree”, olulisem on aga soomlanna Kaija Saariaho uusooper “La Passion de Simone”. Saariaho ooper põhineb Amin Maaloufi libretol, Peter Sellars lavastab selle ise Theater an der Wienis, dirigent on Susanna Mälkki. Ooper on Viini, Los Angelese FO, NY Lincolni ja Londoni Barbicani keskuse ühistellimus.
Idealistlik festival pakub siia kõrvale rohkelt ka filmi, arhitektuuri jm. Neuwirth ütleb, et…
-
Barokkmuusika festival: ansambel IL FONDAMENTO (Belgia) PAUL DOMBRECHTI juhatusel Estonia kontserdisaalis 8. II.
Tänu Belgia saatkonnale sai barokifestivali publik kaasa elada maailmakuulsale ansamblile Il Fondamento Paul Dombrechti juhatusel. Nii Dombrecht kui kollektiivi külalisdirigent René Jacobs on tunnustatud barokkinterpreedid ja -asjatundjad. Brüsselis tegutsev ansambel esitab barokkmuusikat autentsetel pillidel kõikjal Euroopas, on oma ala juhtivaid kollektiive. Nende plaadistusi on tunnustatud kõrgeimate autasudega, näiteks viimane plaat Faschi avamängudega – tema kompositsioonistiilist…
-
Miks selline kava ja muusikavalik?
Tegelikult on see RAMil juba kolmas kava itaalia muusikast. Kogesin Euroopa koorimuusikaakadeemias veel kord, kui rikas on itaalia koorilooming ajastutelt, keelelt ja muusikalt. Seega on ka kontsertideks sobivaid teoseid palju. Aga materjali kättesaamine võttis aega – itaallaste käest saab kergemini lubadusi kui noote. . . .
Kontserdil on kaks selgelt eristuvat osa: religioosne ja ilmalik. Nii kajastub esimeses itaallaste sügav religioossus ning teises nende kirglikkus, emotsionaalsus,…
-
Pealkiri on teadagi laenatud jutukirjanikult Herman Sergolt ning aktuaalsemalt liiklusteemaline variant võinuks olla ka “Pinnatuisk ja lumevaalud”. Mõte jääb peaaegu samaks ning peas hakkas see keerlema viimase ERSO kontserdi (9. II) ajal ja järel.
Soliidne kava, mis koosnes Prokofjevi populaarseimast Klaverikontserdist nr 3 C-duur op. 26, mille solist oli Vladimir Mištšuk, ja veel populaarsemast Beethoveni sümfooniate Sümfooniast nr 5 c-moll op. 67, dirigendipuldis orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Vladimir…
-
CD TÕNIS MÄGI. VESTLUS HERMANNIGA. © Tõnis Mägi 2005
Kunagi oli just riigi esimesel kommertskanalil Kuku raadios üks vahva muusikasaade, kus mängiti palju vanu ja/või eriskummalisi asju. Mis veel kummalisem, seda saadet tegi üks põnevamaid eesti lauljaid. Ehk selle saate tõttu, aga ka nende laulude tõttu, mis ta tollal sisse laulis (nt plaadil “Hüüdja hääl”, 1994), jäi Tõnis Mägi mulle, tollal teismelisele, meelde kui valgustaja, inimene, kellele…
-
Karmen Puis ja Roland Liiv. alan proosa
Lavastus on sündinud koostöös Läti Rahvusooperiga, lavastaja on Indra Roga, lavakujundus Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Jurjāne, koreograaf Ilja Vlassenko, valguskunstnik Igor Kapustin – kogu meeskond Lätist. Lauljad on seekord kõik omad, neist aga veidi hiljem.
Händel on kindlasti barokiajastu muusikaloo võimsamaid nähtusi. Tema muusikas on ajastu ülev ekstaatilisus, särav ilutsemine ja tunnete puhtus parimas kontsentratsioonis. Händelit on nimetatud kosmopoliidiks sõna parimas…
-
Ma ei taha öelda, et minust sai alguse rock’n’roll, kuid ma ei mäleta ka kedagi teist, kes oleks niisugust muusikat enne mind pakkunud.
Fats Domino
Omamoodi seletamatu fenomen nii klassikalise New Orleansi rütmibluusi kui rock’n’roll’i tõlgendajana on olnud Fats Domino. Tema lõdvalt rulluv boogie-woogie stiilis klaverimäng ja meeldivalt “suitsusoe” lauluhääl on tootnud hulgaliselt rock-muusika pärle. Domino ei olnud ehk varase rock’n’roll’i kõige karismaatilisem, innovatiivsem ja karmim figuur,…
-
Maria (Julia Zenko) ukerdab inimmetsa jalgade vahel. pressifoto
Berliinis esietendunud Astor Piazzolla tango-ooper “María de Buenos Aires” on omaette märk uue suuna ooperilavastuste reas. Nii tugevalt psühholoogiliseks lavastatud ooperit näeb harva. See ei olnud mitte enam psühholoogi, vaid juba psühhiaatri pilguga lahti harutatud ja publiku ette toodud.
Muidugi pole ooperi faabula kaugeltki mitte isemängiv, aga samas laia vaimset tagapõhja avav. Ilmselt suunas ka see eripära lavastaja Katja Czellniku…
-
1941. ja 2006. aasta vahele on jäänud nii mõndagi, mis kontserdiasutuse tänase tegevuse taustal (mida iseloomustab peamiselt klassikalise muusika kontsertide kuulajate ette toomine) võib mõjuda ka kurioosumina. Näiteks fakt, et Estonia kontserdisaali seinte vahelt on alguse saanud Vanalinnastuudio, varieteeprogrammid (sic!), rääkimata N Liidu avarusi väisanud menubändidest. Praeguse EK suureks teeneks, lisaks erisuguste muusikaürituste produtseerimisele, võib pidada nüüdisaegsete kontserdisaalide ehitamist Pärnusse ja Jõhvi ning Tallinna Tartu saali kaasajastamist.…
