-
Tõnu Kõrvitsa samm ooperižanri uutel radadel on ühtaegu hinnaline ja habras. Esimeseks selletaoliseks oli meil Helena Tulve “It’s getting so dark”. Samuti tugevalt poeesiale rajatud teos, millel tegevus kui selline puudub. Tavapärast ooperi tegevust asendab teksti ja visuaali koosmõjus tekkiv emotsioon.
Ooper oli hulga aega muust teatrist oma akadeemilisuse tõttu maas. Lisaks vormile (ja sellest tingitult) jäi kesiseks ka lavastuslik pool. Nii tekkisid lavastajad (Peter Brook, Dmitri…
-
Tõdedes, et hiljuti oma 50. sünnipäeva tähistanud Andres Uibo on Eesti silmapaistvamaid organiste, pole tegelikult veel midagi öeldud, kuna seda teatakse niikuinii. Ent kui näeme teda lisaks EMTA oreliprofessori ja Eesti Kontserdi produtsendina, kes aastakümneid vedanud Tallinna rahvusvahelist orelifestivali, on pilt juba täpsem. Kuid kaugeltki mitte ammendav, kuna Uibo loomenatuuri juurde kuuluvad veel tema helilooming, tihe töö mitmesugustes orelifondides ja -ühingutes jpm. Nii et tema koondportree…
-
Indie-suunast on rock’i tulnud põnevaid noote, vaheldust eesti raadio-rock’i üheülbalisele pateetikale ja labasusele. Muidugi, eks ole säälgi (eriti just viimastel aastatel tekkinud ingliskeelsete indie-bändide seas) klišeelikke lahendusi, pastišši ja matkimist, aga sekka ilmub tõelisi pärle. Sama on meil keskeltläbi ka räpiga – Chalice’i ja Tommyboy omapärastele visioonidele vastukaaluks on olemas täiesti MTV-väärilisi kommertsprojekte. Aga keskeltläbi on needki pigem huvitavad asjad.
Ansambel Ursula debüütplaat “Annamemenõu” astub kunagi Genialistide…
-
Vaatamata vahepeal juba eraldatud toetusele 200 000 krooni, teatas kultuuriminister Raivo Palmaru 13. aprillil, kuu aega enne festivali algust, et kultuuriministeerium ei toeta selle festivali korraldamist. Seega peteti mind võltslubadustega terve aasta. Kui sügavamalt järele mõelda, on see tegelikult rahvuslike põhiväärtuste hävitamise järjekordne katse, mis ohustab kogu rahvuse säilimist.
Millised on sinu arvates peamised vajakajäämised kultuuriministeeriumi töös Eesti muusikaelu korraldamisel? Ja mis on nende põhjuseks?
Eesti muusikakultuur on meie…
-
Stalin näis oma viimastel eluaastatel olevat järjest enam vaimsete häiretega ja süvenevalt ebausklik. Päevade kaupa ei lasknud ta kedagi enda juurde, kuid kuulas palju raadiot. Ükskord helistas ta raadiokomitee juhtidele ja küsis, kas neil on olemas heliplaat Mozarti 23. klaverikontserdiga, mida esitab Maria Judina. Talle öeldi, et loomulikult on – teist vastust ei saanud ju ollagi. Tegelikult aga polnud, sest Stalin oli kuulnud raadiost kontserdi otseülekannet.…
-
Trompet kammermuusikas ei ole igapäevane nähtus, aga seda enam tekitas huvi Indrek Vau (trompet) ja Marko Martini (klaver) duo “Akadeemilise kammermuusika” sarjas. Kava raamis kaks täismõõdulist, kolmeosalist sonaati ameerika heliloojatelt Halsey Stevensilt (1908 – 1989) ja Eric Ewazenilt (1954) nende vahel Igor Garšneki “Quadra” (2006) klaverile ja esiettekandena Timo Steineri “Teine tseremoonia” trompetile ja klaverile (2006). Maavõistlus USA-Eesti oli seega justkui vähemalt vormiliselt eri kaalukategoorias: raskekaalulised…
-
Suurel reedel Eesti Filharmoonia Kammerkoori esitatud J. S. Bachi h-moll Missa, kus dirigendiks Paul Hillier ja partneriks Concerto Copenhagen, tekitas meeldivaid, ent ka vastuolulisi tundeid ja mõtteid. Et pääseks mõjule ideaal, mida kätkeb endas surematu Bachi h-moll Missa just vokaalses mõttes, oleks vist nii väikese kooriga mõttekam seda ette kanda kirikus, kus akustika ja vaimsusest kantud interjöör suuremad kaasosalised. Kui lähtuda aspektist, et teos on kujunenud…
-
Väikeste saalide justkui omaette voolav muusikaelu on värvikirev ja pakub palju meeldivaid üllatusi. Kumu auditoorium on nende reas üks uus, omapärane ja inspireeriv “must saal”. Kolmas etendus sarjast “KuMu Kumus” oli taas midagi täiesti omanäolist ja avastuslikku.
Ursula Saal, kes on lõpetanud EMA ja Bordeaux’ konservatooriumi ning jätkab haridusteed doktorantuuris, on napilt kolmekümnene saksofonivirtuoos. Ta teeb kaastööd improvisatsiooniansamblis PROimPRO, tellimusprojektides näitlejate ja tantsijatega ning ka NO 99…
-
IX Eesti KAMMERKOORIDE FESTIVAL Viljandis 1. – 2. IV.
Iga konkursi eel või järel esitab keegi kuskil retoorilise küsimuse: kuidas me muusikat mõõtma peaksime? Või algatab vaidluse selgitamaks, kas võistlemine loomingule ülepea hävitavalt ei mõju.
Kammerkooride festivali peeti juba üheksandat korda ja seda 1986. aastast alates, kusjuures alla kümne pole osalevate kooride arv kunagi kukkunud. Pigem ulatub sinna teise kümne kanti. Seega pole korraldajate ja osalejate meelest ürituse…
-
Helsingi “Musica nova” järel sai teoks 5. – 9. IV juba teine kevadine soomlaste nüüdismuusikafestival. Soome uue muusika biennaali algatajaks Tamperes oli helilooja Usko Meriläinen. Uusteoste autoritest on tuntumad Pekka Kostiainen, Oliver Kohlenberg, Lotta Wennäkoski, Jyrki Linjama, Hannu Pohjannoro, samuti Minna Leinonen, Janne Tuomi, Herbert Lindholm, Arttu Takalo jt; kõlas ka juba lahkunud Meriläineni “Alasin”, samuti Leonid Basmakovi Sümfoonia nr 7. Lisaks vähemale elitaarsusele on biennaal…
