-
Nagu pealkirjas öeldud, juhtuski nii Eesti Kontserdi korraldataval IX konkurss-festivalil “Con brio ‘06”, mille eelvoor toimus Estonia kontserdisaalis 11. – 13. XI ning finaal sealsamas 19. XI. Kõnealune konkurss on juba nii vana, et päris täpselt polegi enam lihtne tuvastada, millal oli esimene. Eesti Kontserdi andmetel 1991, aga tean interpreete, kes väidavad olnud 1990. aasta finalistid. Lihtsale arvutusele toetudes tundub, et viimastel on õigus, kuid mine sa tea. Tänaseks…
-
Milline on üldmulje konkurss-festivalist “Con brio 2006”?
Žürii liige professor Peep Lassmann: Seekordse “Con brio” eripära oli tugev keelpillimängijate osalus, mis on väga meeldiv ning ammu oodatud: 22 osavõtja hulgas oli 10 keelpillimängijat. See näitab, et keelpillimäng on praegu Eestis in. Ka tase on tunduvalt tõusnud. Suurim üllatus selles vallas oli noorte kvartetimängu täiesti uus kvaliteet, ma mõtlen siin kvartetti nimega TetrArchi. Ka teine, String-kvartett esitas väga…
-
Läinud nädala teisipäeval esines Estonia kontserdisaalis läti pianist Vestard Šimkus (1984). Kui vaadata selle 22aastase muusiku saavutuste rida näib, et tal on kõik juba käes, millest enamik noori interpreete nii väga unistab. Õpetajaidki on tal olnud palju, kavalehelt sai kokku lugeda seitse nime, nende hulgas Daniel Pollack ja Dmitri Baškirov. Praegu õpib ta Vadim Suhhanovi juures. Vestard Šimkus on võitnud esikoha 12 pianistide võistlusel. Järelikult on…
-
Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kunstimuuseumi ühisettevõtmisena on “Akadeemilise kammermuusika” kontserdid tutvustanud niihästi noori muusikuid kui ka juba staažikaid mängijaid. Kõnealune kogenud interpreetide koosseis Niina Murvee (viiul), Vello Sakkos (klarnet) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) on oma kavadesse toonud huvitavaid muusikakõrvutamisi nagu Brahms ja Bartók, Brahms ja Stravinski, ning loodetavasti tuleb sellele veel lisa.
Võluv kava tõi pühapäeval Kadrioru lossi pisikese saali rahvast päris täis. Nii paljud armastavad…
-
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: KADRI-ANN SUMERA (klaver), HELEN VÄSTRIK (viiul), KRISTIINA OLEV (vioola) ja ARDO VÄSTRIK (tšello) Kadrioru lossis 18. XI, kavas Mozart ja Kantšeli.
“Akadeemiline kammermuusika” tõi läinud laupäeval Kadrioru lossi saali noored kammermuusikud – kes lõpetanud akadeemilise hariduse, kes lõpetamas. Kadri-Ann Sumera (klaver) on alustanud Tallinna muusikakeskkoolis, lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (professor Peep Lassmann) cum laude ja Kölni muusikakõrgkooli (professor Arbo Valdma) magistrikraadiga.
Helen Västrik (viiul) pisut…
-
Ants Üleoja Oonurme laulupäeval. erakogu
ANTS ÜLEOJA 70. sünnipäeva kontsert Estonia kontserdisaalis 18. XI.
Eelmisel laupäeval sai Estonia kontserdisaalis kokku neli koori, kelle ühine nimetaja on Ants Üleoja: Eesti Rahvusmeeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Oonurme segakoor. Kolm esimest ilmselt laiemat tutvustamist ei vaja, viimane aga ehk küll. Nimelt käib Ants Üleoja juba üheteistkümnendat aastat koos tütar Elo Forseliga oma kodukülas koori juhatamas. See on tubli ja elujõuline…
-
Tummfilmi helindamine on nagu erinevate kultuurivaldkondade kokkupanemine ikka – annab põneva ja laia spektri. Keeruline aga on leida tasakaalu – õiget balanssi, kus üks ei mataks teist, vaid täiendaks ja rikastaks. Helindamise all pean antud juhul silmas omaette kunstiväärtusega muusikat, mitte saalinurgas klaveril taustaks mängitut.
Filmimaterjal kipub kergemini prevaleerima ning seda oma pildilisuse tõttu. Et muusika tuleks võrdselt esile, peab see tõesti olema esitatud nii tugeva laenguga,…
-
Etendust iseloomustab mänguline täpsus ja atraktiivsus. harri rospu
ROSSINI ooper “TUHKATRIINU”: lavastaja MICHIEL DIJKEMA (Holland), dirigent ARVO VOLMER, osades Helen Lokuta, Juhan Tralla, Rauno Elp jt, esietendused rahvusooperis Estonia.
Ooperisõprade rõõmuks toimus 10. XI ja 12. XI Estonias midagi väga erilist. Michiel Dijkema (Hollandi lavastaja, lavakunstnik, ka valguskujundaja) ja Claudia Damm (kostüümikunstnik Saksamaalt) on loonud fantaasiaküllase muinasjutu Gioacchino Rossini koomilise ooperi “Tuhkatriinu” muusikale, kuid seda meie laval harva nähtud vahenditega. Esiteks…
-
Verdi üks menukamaid ja populaarsemaid oopereid “Rigoletto” esietendus 11. märtsil 1851, ajal, kui Verdi ise oli tihedasti poliitikaga seotud. Siit ka ühiskonnakriitiline sisu, mille aluseks libretist Francesco Maria Piave võttis Victor Hugo draama “Kuningas lõbutseb”.
Maailma ühe esindusteatri “Rigoletto” Otto Schenki lavastuses oli klassikaliselt konservatiivne, selline, nagu me ooperite puhul oleme harjunud nägema. Seda on tegelikult enamik Meti lavastustest. Siia lisandus müstiline valgus (Gil Wechsler) ja ajastukohased…
-
TŌKYŌ KEELPILLIKVARTETT Estonia kontserdisaalis 15. XI, kavas Mozart, Auerbach ja Schumann.
Tōkyō Keelpillikvarteti tuur algas 14. novembril Taanis, kulgeb läbi Eesti, Venemaa, Läti, Itaalia, Saksamaa ja Austria ning lõpeb 2. detsembril Inglismaal. 13 kontserti 19 päevaga ning kadestamisväärset ei ole siin midagi. Eriti kui esimesed kolm päeva näevad välja kui kolm tilka vett, st kolm korda lennuk-kontsert ja kaasas kogu selle maailma varandus nelja Stradivari instrumendi näol.
Kui siia…
