-
Küllap on teoste hulgas selliseidki, kuid pigem vihjatakse asjaolule, et kammermuusika üldse ja see eesti oma eriti kipub siin-seal kontserdikorraldajate lauasahtlite põhjakihtides lebama. Seda tervitatavam on siin Eesti Kontserdi initsiatiiv, mis võiks kesta ka kauem kui ühe hooaja. Eesti heliloomingut, mis ikka ja jälle esitamist väärib, jätkub küllaga. Kindlasti suurim resonants seoses nimetatud kontserdisarjaga on fakt, et „Joonase lähetamine” salvestatakse DVD-le ja seda teostab Ameerika firma…
-
Teost pealkirjaga „Call of Sacred Drums” võiks ehk tinglikult nimetada kontserdiks taiko-ansamblile (taiko – suur jaapani trumm) ja sümfooniaorkestrile. Esitajateks olid Eitetsu Hayashi (kes on, muide, jaapani tuntuima taiko-ansambli Kodo looja) löökpillikvintett ja Alam-Austria Tonkünstler-Orchester Kristjan Järvi juhatusel. Maailmaesiettekanne sai teoks Wolkenturmis Grafeneggi lossi vabaõhulaval, kavas olid veel Debussy „Meri” ja Respighi „Rooma piiniad”, minu teos kõlas õhtu teise osana. Olin Viinis 26. augusti hommikust, samal…
-
Ajal, kui koolidirektori võtab esimese klassi lapsi vastu sõnumiga naaberriigi sõjast ja Eesti majanduskriisist, toob Tõnis Mägi oma koolioratooriumiga „Tarkus” sõnumi loomisest, selle võimalikkusest ja selle vajalikkusest. Võib-olla ongi just see ainus, mis võib aidata – kui mitte sõja, siis vähemalt vaimse ja materiaalse kriisi vastu. Üldise objektiivse masenduse ning rahvusliku omapärana negatiivse tagasihoidlikkuse taustal vägagi üllatav, aga kas ka põhjendamatult ja naiivselt positiivne sõnum.
Igatahes on…
-
Risto Joost on nii erandlik nähtus, et tema noort elu tuleks vist ikka ja jälle pisut kirjeldada. Esiteks on kontratenor hääleliik, mille omanik peab olema nii ihu- kui looduskaitse all. Teiseks dirigent, s.t edukas nii koori- kui orkestridirigent on peaaegu samavõrra erandlik ka väärtuselt. Kolmandaks töövõime, mis lubab üheaegselt pühenduda nii laulja kui dirigendi karjäärile ning samaaegselt veel õppida nii ühte kui teist elu kolmandas muusikakõrgkoolis…
-
Juba nende esimene plaat („Emerson, Lake & Palmer”, ilmunud 1970. aastal) tõi bändile hittloo „Lucky Man”, mis jäi ajalukku ka sellepärast, et sisaldas esmakordselt Moogi-süntesaatori soolot, erinevalt tuhandetest teistest lauludest, kus põhiline soleeriv instrument oli reeglina kitarr.
Ansambli looming tugines laiemas plaanis klassikalise muusika (eriti XX sajandi tõsise muusika, mille suur austaja Emerson on alati olnud) printsiipidele. Omaette kuulsaks said nad ka tänu omapärasele lava-show’le, mille käigus…
-
Hakatuseks mõndagi Maria teatri orkestrist. 2005. aasta juunis külastati meid esmakordselt koos maestro Gergijeviga ja viimaseks jäänud festivalil „Eduard Tubin ja tema aeg” esitati Tubina Sümfoonia nr 8 ja Šostakovitši Kaheksas. Orkester on nende oma tekstide järgi üks vanemaid Venemaal ja vanust on rohkem kui kaks sajandit. Selle teatri orkestri ees on seisnud Hector Berlioz, Richard Wagner, Gustav Mahler ja Jean Sibelius. Kõige kauem on peadirigent olnud…
-
Nii nagu ei ole võimalik astuda kaks korda samasse jõkke, nii pole ka olemas identseid ettekandeid muusikas, mis sest, et põhikoosseis sama. Ja kindlasti pole ka mina kui kuulaja sama. Seekordne ettekanne oli oma dramaturgilise kirega kuidagi eriti hästi individualiseeritud. Iga solist lisandus äärmiselt omanäolise tundeeluga ja samas pole eelnevast meelde sööbinud nii ühtses südametukses kokkukuuluvustunnet ansamblites.
Verdi Reekviemis valitses kirglikkus
Lummavas pianissimo’s algas orkestrilt ja koorilt Verdi…
-
Ruja tõi raudse eesriide taha läänes juba ammu tuntud võtteid ja rakendas need tööle algupärase eesti muusika teenistusse. Pinnuks ametkondade silmas olid nii muusika sobimatus nõukogude ähmase proletaarse koodeksiga kui tekstide mässumeelsus, mis oli täiesti ilmne, kuid nii peen, et millegi taha ei olnud lausa kinni hakata. Juhan Viiding, Ott Arder ja teised luuletajad olid sama olulised ansambli liikmed kui muusikud ise.
Ruja tegevusajal ei pidanud raudne…
-
Eestist osales kaks EMTA tudengit, üks õpilane Tallinna muusikakeskkoolist, kolm õpilast Tartu Elleri muusikakoolist ja neli õpilast ning üks õpetaja kursuste üheks toimumispaigaks olnud Pärnu muusikakoolist, mille kunagine vilistlane on ka Arbo Valdma ise. Nii mõnedki pianistid olid kursustel juba mitmendat korda, tänu millele on Pärnu publik saanud kaasa elada ka lausa mõne pianisti arengule (ime)lapsest nooreks muusikuks.
Olulisena tahan esile tõsta Arbo Valdma loodud pingevaba õhkkonda,…
-
Ei mäletagi täpselt, kes kunagistest pahempoolsetest on öelnud, et „ühenduses peitub jõud”, aga tõsi ta paistab olevat: Vanemuise ja NO99 teatri, Tallinna Linnateatri, Eesti Draamateatri jpt jõudude ühismõtlemise ja -loomingu tulemusena jõudis Tartus meie vaatajateni tõeliselt suurejooneline muusikaetendus „Ruja”. Seniste suviste vabaõhumuusikalide lavastuste seas (niipalju, kui minul neid näha on õnnestunud) ei paista sellele võrdset nagu olevatki. Kuna „Ruja” muusikalis adub ilmselt ükskõikseimgi vaataja iga närvirakuga…
