-
Tšellist Teet Järvi, kes mainis EPLi küsitluses tagasihoidlikult, et kui ta poleks muusik, oleks temast arvatavasti saanud kingsepp, tähistas tänavu 28. VI (õige sünnipäev 22. IV) 50 eluaasta täitumist juubelikontserdiga Mederi saalis. Eesti muusikaüldsus kohtab teda suhteliselt harva, sest Teet Järvi elab perega Soomes.
Pilliõpinguid alustas Teet Järvi, nagu lõviosa praegu Eesti lavadel esinevaid tšellomängijaid, Laine Leichteri juures Tallinna muusikakeskkoolis, mille ta lõpetas aastal 1976. Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu…
-
Kuna antud õhtul saime kuulata de Falla enda kirja pandud varianti klaverile ja lauljale, siis puudub etteheideteks igasugune alus. Vaid üks „aga”: äärmiselt raske on kammerlikus ja suure kajaga raekoja saalis leida nii orkestraalsele klaveripartiile lauljaga õiget akustilist balanssi. Pianist Dmitri Pavlov tundus olevat tulise temperamendi ja hea pianistliku tehnikaga, kuid kuna ta on seni tegutsenud nii Maria teatris (2000–2002) kui Helsingi Ooperis (aastast 2003) balletikontsertmeistrina,…
-
Mis on tänavuse, sel reedel algava Corelli Consorti kontserdisarja „Eesti mõisad” eripära?
Eripära on kohe päris palju. Tähistame sel suvel sarja „Eesti mõisad” kümnendat toimumisaastat ehk siis lausa tähtpäeva! Kui 1999. aastal väikese Anija mõisakooli toetuskontsertidega alustasime, poleks küll uskunud, et idee ühendada meie arhitektuuripärlid, ajalugu, kaunid kunstid ja metseenlus osutub nii elujõuliseks. See meeleolukas sari on kujunenud agentuuri Corelli Music „kroonijuveeliks” ja on juba mais alanud…
-
1.–10. augustini toimus Tallinna XXII rahvusvaheline orelifestival, kus osavõtjaid kümnest riigist: Hollandist, Saksamaalt, Norrast, USAst, Monacost, Prantsusmaalt, Venemaalt, Suurbritanniast, Itaaliast ning loomulikult Eestist. Kümnepäevase orelipeo kontserdid anti enamjaolt Tallinnas, osa nendest ka Pärnus ning Tartus, ühtekokku 27 muusikasündmust.
Vaatamata sellele, et mitmel maailmanimega heliloojal on 2008. aasta numbri sees ümmargune tähtpäev, kulges orelifestival piki mitmekesiseid radu, võtmata sel korral eesmärgiks kellegi loomingule spetsiaalselt pühenduda. Festivali muusikalooline diapasoon…
-
Kahjuks jäin ilma 21. VII Kuressaare lossi Kapiitlisaalis toimunud, kindlasti väga põnevast Tommi Hakala ja Kristian Attila kontserdist – on ju tegu 2003. aastal Cardiffi laulukonkursi võitjaga, kes olnud Nürnbergi ja Leipzigi ooperi solist, nüüdseks jõudnud ka Schaunard’i rolliga Puccini „Boheemis” METi lavale ning tema rollinimistus on Mozarti, Wagneri, Verdi jt kangelased. Kristian Attila oli tema partner Cardiffis ja on oma noorusest hoolimata juba tunnustatud lauljate juhendaja…
-
Linateose režissöör Bruno Monsaingeon pole oma Gouldi-filmis õnneks läinud kuiva dokumentalistika kiretut teed, tema tähelepanu fookuses on ühtaegu nii Glenn Gould ise kui tema loomingu tänapäevane retseptsioon. Ja viimase puhul on režissöör kasutanud üsna intrigeerivat nippi: ta on toonud filmi sisse mitmed sümboolsed Gouldi kunsti „jüngrid”, kes justkui intervjueeriksid geniaalset pianisti ning kelle mõtteavaldused on tihti kõnekamadki kui Gouldi enda omad. Nii et ühelt poolt on…
-
Keeled on lauljale eluliselt vajalikud „instrumendid”, elu on lisanud eelnimetatule veel prantsuse ja flaami keele, vene, soome ning itaalia keel olevat ka vajalikul määral tarvituseks võtta. Kui need tingimused on täidetud, siis võib ju küll väita seda, mis kõnealuse loo pealkirjas on öeldud, ja lisada veel, et igal kontserdil peab olema mingi väljakutse. Et muidu lihtsalt niisama, et „saab laulda” – nii ju ei taha.
Huvitav oleks…
-
On ütlemata kahju, kuid minust sõltumatutel asjaoludel ei olnud mul võimalik viibida kohal Age Juurika soolokontserdil 26. VII Kadrioru lossis, kus kavas Ludwig van Beethoveni kolm viimast klaverisonaati. See kahetsusväärne asjaolu ei sega mind aga kontserti arvustamast, sest kohal viibis ju meie armastatud Klassikaraadio. Ning veel tuleb lisada, et on eriline fiiling istuda sedaviisi, et kõrvad klapistatud, silmad nootides, ja segamatult nautida geniaalse helilooja loomingut.
Niisiis Ludwig van…
-
Möödunud sajandi teadus puutus kokku keerukuse probleemidega, kui hakati looduse mõistmiseks lisaks selle elementide analüüsimisele imiteerima ehk mudeleid ehitama. Kuid kõik mudelid on ebatäiuslikud, need imiteerivad maailma vaid teatud määral. Enamgi veel – mingi nähtuse kirjeldamiseks saab ehitada lõputu hulga mudeleid.
Inimese loodud helimaailma võime käsitleda ka teatud mudelina. See aga püstitab huvitava küsimuse: kas saab luua helisid, mida kunagi ega kusagil enne pole olnud? Ja kas…
-
Läinud kümnendi keskpaiku vohama hakanud eesti folkmuusika on olnud küll kas tore ja lõbus või siis nukralt nokitsevalt autentne, kuid muusikaliselt mitte väga otsinguline ja huvitav. Üks itk ja tilulilu. Laulud alkoholisõpradele, nagu Marko Matvere seda lugematutel esinemistel võltshäbita on toonitanud. Eesti esinejatest pakkus parima muusikalise elamuse lasnamäelaste Zlatõje Gorõ, kelle liidri Igor Jermakovi lõõts parimate intellektuaalroki traditsioonide kohaselt lakkamatult disharmoonilisse sohu eksis, et sealt siis…
