-
Muidugi pakkus huvi, mida uut on kammerkoori kõlasse toonud uus kunstiline juht Daniel Reuss. Nüüdismuusikateoste esiettekanded ei võimaldanud selle kohta midagi põhjapanevat järeldada, aga üht-teist andis teada viimsepäevalaulude esitus. Neist esimene, X sajandist pärit „Audi tellus” („Kuula, maa”) kõlas koori meeshäältelt vokaalselt üsnagi karakteriseeritud, et mitte öelda, dramatiseeritud vormis. Vana kirikulaulu ühtlustatud kõlast ja voolavusest seisis ettekanne üsna kaugel. Leebem ja ühtlasem oli „Fletus et stridor dentium”…
-
Esimene asi, mis enne kõnealuse muusikaõhtu algust kava vaadates silma torkas, oli programmi mitmekesisus nii ajalises (renessansist tänapäevani) kui kultuurikonteksti mõttes (pean silmas näiteks vene õigeusu traditsiooni ja Gustav Ernesaksa laulude kõrvutamist). Niisugune erisuguse kultuuritaustaga lugude ühte ettekandelisse tervikusse sulandamine pole just lihtne ülesanne ei dirigendile ega koorilauljatele, ent kindlasti nauditav kuulajale, kui ta niisugusele kontserdile peaks sattuma. Kui satub, sest tolle kontserdi kohta ei näinud…
-
Ja nagu ideede generaatori puhul ideaalvariandiks – lõpuks jooksevad ideed ise tema juurde. Nii on ka Mail Sildosega. Ta on loonud mõisate barokk-kontsertide fenomeni. Kontserdi „Vivaldi, Casanova ja Veneetsia” mõte tuli aga eelmisel hooajal veel Eesti Kontserdi produtsendina töötanud Raivo Tarumilt ning hämmastavalt põhjaliku materjali Casanova elust pakkus välja ei keegi muu kui Raivo Järvi ise. Tekstist niipalju, et see on justkui uurimus: ei põhine ainult…
-
Kontsert vokaalmuusikaga ja taas meil külas (viimati sel aastal koos Heli Veskusega 2. II) Annaliisa Pillak (metsosopran) koos alalise partneri Jaanika Rand-Sirbiga Tartust. Tabasin ennast ise kordamas artikli pealkirja ja lisasin siis sinna juba hiljem sõna „jälle”. Talvise kontserdiarvustuse pealkiri oli pisut pikem, kuid sisult sama: „Huvitava kavaga kontsert vokaalmuusikaga”.
Seegi kord provotseeris pealkirja kontserdi programm, mis oli päris paljutõotav, sest ei meenu, millal viimati lauldi meil Henri…
-
Loos oli mitu tasandit: kirjanik Roberta Gómez Dawson, keda sümpaatse küpsusega laulis Riina Airenne, jutustas lugu 1950ndate Buenos Airese tangolaulja Chucho Santelmo (René Soom) ja tema naise Nina Glucksteini (Helen Lokuta) suhtest. Et säilitada mehe huvi, käitus Nina tema suhtes pealtnäha ükskõikselt, mis valmistas kollase ajakirjanduse provotseeritud rahvamassidele pahameelt. Santelmo saab surma omaenda kontserdil tekkinud rüseluses ning Nina, keda rahvas süüdistab mehe ärakasutamises, tapab enda.
Süžee on…
-
Nii mitmekülgne muusik kui Hindemith muidugi ei jõudnud pealkirjas öelduni sünnipäraselt, vaid ikkagi elu kokkuvõtval perioodil. Helilooja loominguline elu on ju tegelikult väga kirju, kui alustada sellistest teostest nagu „Gouda-Emmental Marsch”, või „Das atonale Cabaret”, või „Bobby’s Wahn-Step”, aga ka ooperid Oskar Kokoschka ja Franz Blei tekstidele – vastavalt „Mörder”, „Hoffnung der frauen” ja „Das Nusch-Nuschi”. Tema vokaalloomingust leiab nii jumalavallatust kui -kartlikkust ja helilooja kammermuusika…
-
Kui XIX sajandini oli ooper massikunst ja kõige populaarsem kunstiliik, siis eelmise sajandi ooperid on oma helikeelelt vastuvõetavad märksa kitsamale ringile. Kõige kallima kunstižanri puhul on see omamoodi surmaotsus, sest oopereid ei saa toota üheks etenduseks, need on selleks oma lavapildi ja kunstnikutöö, solistide ning orkestri tõttu liialt kallid. Kui aga helikeel ja ka temaatika ei paku huvi suurele vaatajaskonnale, nii et etendusi välja ei müüda,…
-
Esimese ameeriklasena töötab juba kuuendat hooaega orkestri peadirigendina Andrew Litton (1959), kes on olnud Bournemouthi Sümfooniaorkestri peadirigent (1988–1994) ning Dallase Sümfooniaorkestri muusikaline juht aastani 2006. Tema käe all sai eelmisel aastal teoks Bergeni Sümfooniaorkestri debüüt Londoni festivalil BBC Proms, samuti on esinetud sellistes saalides nagu Amsterdami Royal Concertgebouw, Viini Musikverein ja New Yorgi Carnegie Hall. Nagu näitavad viimased esinemispaigad, on 250 000 elanikuga Bergeni linna orkester pürgimas…
-
Mäletan, et kui aasta tagasi tunnustasin Sirbi veergudel mulluse kitarriantoloogia kujundust ja üsna põhjalikku raamatut, mis DVDga kaasas, siis nüüdse kogumiku puhul ei jää samuti muud üle, kui jälle kiita. Info esinejate kohta, pildimaterjal ning ka plaatidel kõlavate lugude noodimaterjal (kes suudab, mängigu järele!) on pakendatud apetiitselt, ülevaatlikult ja kompaktselt. Ühesõnaga – esimesest pilgust on tunda kunstnike (Jüri Lõun ja Tatjana Trjakova) kätt ning silma.
Kõnealusel DVD-kogumikul…
-
Õhtu staariks kujunes kahtlemata klavessiin kui instrument. Solistirollis figureeris see suurepärane pill küll üksnes Bachi kontserdis D-duur (BWV 1054), basso continuo’na kõlas tema tore särisev kõla aga igas kavas olnud helitöös. Reinut Tepp on interpreedina üks Eesti tuntumaid klavessiinispetsialiste. Professionaalsusega kaasnev armastus oma pilli vastu kajastus väga tajutavalt tema mängustiilis ning peegeldus täiel määral ka publikusse.
Barokis on klavessinistil orkestris täita ka dirigendiroll, mille Reinut Tepp minu…
