-
Esiettekandel Eesti Raadio I stuudios olid laval Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester (dirigent Risto Joost) ja noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits), mitmes vanusegrupis ja eri pikkusega muusikud, sekka ka õppejõude ja külalissoliste (Pirjo Püvi, Andres Köster, Priit Volmer). Helilooja vaatas pealt esireast, olles osa publikust, mida stuudiosse mahtus vähem kui esitajaid. Tekstimeister Jaan Pehk astus aga Miljonäri rollis ise lavale ja esitas paar laulunumbrit.
See oli noorteteos, nagu neid õppurorkestritele…
-
Gustav Ernesaksa Fond jaotas 2008. aasta stipendiumid järgmiselt: koorimuusika peastipendium Eri Klasile muusika edendamise ja koorimuusika populariseerimise eest nii Eestis kui välismaal; koorimuusika edendamise stipendium kauaaegsele koorimuusika arendajale ja paljude laulupidude korraldajale, Eesti Kooriühingu tegevdirektorile Ilmar Mossile ning Kuressaare muusikakooli kauaaegsele direktorile ja Saaremaa Ühendatud Meeskoori dirigendile Tiit Kösterile koorimuusikaelu edendamise eest Saaremaal; õppestipendium Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljapaistvale dirigeerimiseriala üliõpilasele Kuldar Schütsile tema töö eest…
-
„Mu isamaa on minu arm” ja „Rongisõit”.
Riiklik Akadeemiline Meeskoor,
laulupeotraditsioon,
laulukaare ehitamine,
noortekoori loomine RAMi juurde,
kooriühingu asutamine. . . .
Lisagem – RAMi repertuaarivõistlused aastast 1964.
Gustav Ernesaksa haare oli suurem kui omaloodud koor. Muidugi võttis riikliku filharmoonia meeskoori kõlakvaliteedi lihvimine akadeemilise mõõduni tohutult energiat ja väsimatust, sest sõjajärgne inimmaterjal oli kontsertkoori seisukohast suuresti erialase koolituseta. Aga töö kandis vilja, tühjade saalide hirmu pole RAM vist pidanudki õieti tundma. Gustav Ernesaks oli meeskooriusku –…
-
Kuid kõigepealt pisut interpreetidest. Viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny (1981) kaalukamate saavutuste hulka kuuluvad Jascha Heifetzi nimelise konkursi (Vilnius) II preemia ja Johannes Brahmsi nimelise konkursi (Austria, mõlemad 2005) II preemia ning muidugi ka kuldmedal Londoni Guildhalli muusika- ja draamakooli lõpetamisel (2006). Viiuldaja esinemispaigad haaravad suurema osa Euroopast, aga ka US A. Märkimisväärseimana tuleb nimetada selliseid Londoni saale kui Barbican ja Wigmore Hall. Meie noorte pianistide üks liidreid…
-
On huviväärne, et kõiki neid heliloojaid lummas üks ja seesama tenor – Adolphe Nourrit. Romantismiajastu üks olulisemaid persoone Ferenc Liszt on oma Fryderyk Chopini eluloos muu hulgas kirjeldanud ka seda lauljat sõnadega: „. . . . suursugune artist, üheaegselt askeetlik ja kirglik. Ta on siiras, pühendunud katoliiklane . . . . ta pakub kunsti kõrge ja innuka respektiga, ta mõtleb selle üle, kõiges on mitmetine manifestatsioon, püha tabernaakel . . . . Ilu, mille vormis…
-
Keelpillisarjas „Violino bis!” mainitakse vähegi väärtuslikuma pilli puhul ära meister ja päritolu, näidatakse pilli eri koosseisude ning ajastute repertuaari kaudu. Ja muidugi lisab see väärtust solistile kui isiksusele. Selline kontserdi keskmes olemine ja oma pilliga pjedestaalile tõusmine on jõukohane vaid parimatele interpreetidele, ja eks neil kõnealune sari ju põhinegi.
Arvo Haasmat (vioola) olen seni kuulnud mõningates kammerkoosseisudes ja põhiliselt orkestrandina Tallinna Kammerorkestri koosseisus. See esinemine oli aga…
-
Selle aasta kontserdielu vaieldamatu tippsündmus toimus kahtlemata 4. mail, kui Estonia kontserdisaalis esinesid Berliini Filharmoonikud Sir Simon Rattle’i dirigeerimisel. Niisuguse, maailma absoluutsesse tippklassi kuuluva sümfooniaorkestri Eesti visiit on ilmselt võimalik vaid kord sajandis ning tundub ka takkajärele lausa uskumatu sündmusena. Ja mõistagi on uskumatu samuti Berliini Filharmoonikute musitseerimise kvaliteet, mis tegi ka meie kogenuimad muusikakriitikud ülivõrdeliste epiteetide otsimisel veidi nõutuks. Noh, unistada ju võib, et ükskord…
-
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak: „Mulle öeldakse, et teil ju ei käi siin keegi. 607 inimest käis sel aastal.” Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten: „Mart Saar on eesti muusikale nii palju andnud, et nüüd oleks meie kohus ja soov midagi vastu anda. See muuseum siin maailma ääre peal on nii ainulaadne . . . .”
Joogivett kaevust ei saa, puurkaevu paigaldamiseks on vaja 350 000 krooni, raha majapidaja läbi aasta…
-
Kuningliku muusikaakadeemia kodulehel on ära märgitud (mis loeti tseremoonial ka ette), et akadeemia väikese preemia vääris su orkestriteos „Turbulence”, „kus helilooja on unikaalse kõlakäsitluse kaudu suutnud kombineerida innovaatilisuse ja kunstilise küpsuse”. Mis tunne oli istuda kroonprintsessiga koos pidulauas ja enne temalt preemia vastu võtta?
Preemiatseremoonia toimus 24. novembril muusikaakadeemia suures saalis Stockholmi Nybrokajenil ja need andis üle kroonprintsess Victoria. Väikese kontserdi järel pidulikul õhtusöögil istusin peaaegu…
-
Soliidselt akadeemilise duosonaadi partnerite kavagi oli lakooniline: Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat klaverile ja viiulile (1781) G-duur KV 373a (379) ning Dmitri Šostakovitši Sonaat (1968) op. 134 viiulile ja klaverile pühendusega David Oistrahhi 60. sünnipäevale. Mozartil on sonaate klaverile ja viiulile üks, kaks ja . . . . palju – Köcheli kataloogi järgi lausa 47 sonaati ning variatsiooni klaverile ja viiulile. Siin-seal kirjutatakse instrumendid ka vastupidi ning vahel on isegi…
