-
„Teekond Hispaanias” viis kuulaja läbi viie aastasaja XVI XX sajandisse. Kava oli jaotatud kolme improvisatsioonidega raamitud ossa: esimene osa hõlmas Hispaania kuldajastu (XVI saj), teine XVIII sajandi ning kolmas XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse muusikat. See oli kahtlemata väga õnnestunud ülesehitus, mis lõi ka hea terviku. Kristiina Are kirjutatud põhjalik kavatekst selgitab, et teoste valikul ei ole olnud „esiplaanil muusikaajalooline ekskurss, vaid meloodia, rütmi,…
-
Mida siis oodata sünnipäevakontserdilt, mille Rannap osava publikuga manipuleerijana „Klaverikullaks” on nimetatud – kas tõsist musitseerimist, teatrit või lausa tsirkust?
Pean ütlema, et läksin sinna üsna äraootaval seisukohal, valmistudes pettuma või vihastama. Ent juba esimene kavas olnud teos intrigeeris, tekitas huvi ning sundis kindlalt paigale jääma.
Kava nimetamine „Klaverikullaks” (kavalehel lausa „Luban teile – puhas kuld!”) on kahtlemata teadlik provokatiivne reklaamivõte, mis ilmestab kindlasti Rannapi kogu suhtumist muusikasse,…
-
Teha film XX sajandi muusika ühest väljapaistvamast suurkujust pole mõistagi lihtne ülesanne. Šostakovitši rikkalik loomepärand annab filmitegijatele võimaluse valida, millest rääkida ja millest mitte. Eelkõige tuleks niisuguse linateose puhul paika panna vaatajate sihtgrupp. Siinkirjutajale tundub, et küsimus, kellele see muusikadokumentaal on mõeldud, jäi filmi autoritel lõpuni lahti mõtestamata. Muusikalise taustaga vaatajale polnud selles ekraaniloos midagi uut ega huvitavat, laiemale publikule aga maaliti üsna stereotüüpne portree nõukoguliku…
-
Toomas Siitan
*
Intervjuu Frieder Berniusega
Eelmisel aastal juhatasite Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit kavaga erinevate ajastute muusikast: Bach, Rheinberger, Vasks. Kuidas meie koor ja orkester tulevad toime erinevate stiilide esitamisega?
Ma teadsin Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) juba enne Eesti iseseisvumist, kui kuulsin nende esituses Balti- ja Skandinaavia maade muusika erakordset ehedust. Hiljem kuulsin EFK esituses ka Vivaldit ja Mozartit. Nüüd tulen nende ette juhatama Schützi ja…
-
Sümfooniakontsert: ERSO, Ellerhein, RAM, solistid Aile Asszonyi, Helen Lokuta, Oliver Kuusik, U ku Joller ja Märt Jakobson ning Natalia Lomeiko, dirigent Mihhail Gerts. 9. I Estonia kontserdisaalis.
Päris kindlasti oleks olnud õigem pealkirjastada kontserdiarvustus teisiti. Näiteks: „Neljas kava kontserdisarjast „Eesti muusika kullafond”, pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale”. Olulisema või siis mahukama osa sarjast on endale saanud eesti kammermuusika klassika, mis meie tänapäeva kontserdielus muidu ei ole…
-
Inimene tajub aega, milles ta eksisteerib. Lisaks mäletab inimene kogetut. See on episoodiline mälu, mis seob minevikusündmused ühte värvilisse kimpu just tol hetkel tuntud tunnetega, valu ja rõõmuga, õnne ja kurbusega. See võime, mida pidulikult nimetatakse autoeneetiliseks teadvuseks, tekkis inimese evolutsiooni käigus ja lubab taaskogeda juba kunagi varem kogetut. Me nimetame seda lihtsustatult ajatajuks.
Kummalisel kombel on ajatajule psühholoogias ja neuroteaduses pööratud väiksemat tähelepanu kui ruumitajule. Ka…
-
Algupäraseid lastemuusikale ei kirjutata Eestis just ülearu palju. Ja kui need satuvad ühele ajale, tekib tõsine kiusatus neid kõrvutada. Võrrelda on neid lavastusi aga keeruline, sest erineb kõik, alates ideest ja lõpetades teostusega: kui „Imelaps” esindab oma väljapeetud naljadega justkui erudeeritud „Peeter Paani” koolkonda, kvalifitseerub „Detektiiv Lotte” pigem Lindgreni lugude laadse lustaka palaganina. Pealegi erinevad lavastused juba formaadi poolest: „Imelaps” on minimuusikal ning ilmselgelt ei võimalda…
-
Kõiksugu preemiad, autasud ja tiitlid ongi tähelepanuosutus ning tunnustus. Tihti püüavad need rääkida ka tunnustajast endast – Nobeli nime jäädvustamine on tuntuim näide. Sageli kaasneb tunnustusega rahaline auhind, kuid põgus pilk laia maailma veenab, et summa suurus ei määra autasu enda mainekust. Nii nagu auhinna vääriline kvaliteet kogutakse ajapikku, on auhindki märgatud sisuliste väärtuste kogusumma, mille kvaliteet ei sünni üleöö.
Auhindu määrates võetakse teadjaroll – nopitakse ainult…
-
Esiettekannete arvu silmas pidades oli viljakas loominguaasta Arvo Pärdil, Helena Tulvel, Tõnu Kõrvitsal, René Eesperel, Märt-Matis Lillel, Eino Tambergil, Tõnis Kaumannil, Galina Grigorjeval, Urmas Sisaskil, Mirjam Tallyl ja Timo Steineril.
Rohkesti oli eesti muusika välisesiettekandeid: peale Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulve teoste tuli mujal maailmas esiettekandele ka Toivo Tulevi, Tõnu Kõrvitsa, Tõnis Kaumanni, Ülo Kriguli, Urmas Sisaski, Mirjam Tally, Kairi Kose, Malle Maltise ja Peeter…
-
Tauno Aints
René Eespere
„Cum filio” džässitriole ja kammerorkestrile Kontsert trompetile ja kammerorkestrile
„Percussio” löökpillidele
„Õnn” lastekoorile ja klaverile (René Eespere sõnad)
„Ludus tactus” klaverile
„Triangulum” viiulile, tšellole ja klaverile
„Epigramm VI” sopranile, flöödile ja kitarrile (loodud 2005, Ovidiuse sõnad)
Galina Grigorjeva
„Nature morte” segakoorile (Joseph Brodskysõnad)
„Nox vitae” meeskoorile (Innokenti Annenski sõnad)
„Ad infinitum”, keelpillikvartett
Sven Grünberg
„Mõeldes Tiibetile” sopranile ja kammeransamblile Muusika mängufilmile „Detsembrikuumus” (režissöör Asko Kase)
Muusika nukufilmile „Kaasasündinud kohustused” (režissöör Rao Heidmets)
Muusika dokumentaalfilmile „Monument” (režissöör Tõnu…
