Oh ei, kaugel sellest. Juba kahe koori (üks rõdul, teine altari ees) komplementaarne kasutamine eeldab kindlasti esituslikku professionaalsust. Ka ei ole teose segakoori partii (erinevalt märgatavalt lihtsamast lastekoorist) just kergete killast. Tõsi, Sisaski uue missa helikeel on tema varasemate teostega võrreldes mõnevõrra „rahvalikum” meloodilisuse tähenduses. Nii mõneski episoodis (ja eriti teose pateetilises lõpus!) tulid meelde sellised ühislaulmiseks mõeldud lood nagu „Ärkamise aeg” või „Ei ole üksi…
Festivali avakontserdil Haapsalu toomkirikus esines Tallinna muusikakeskkooli keelpilliorkester, kes oli just saabunud kontserdireisilt Bratislavast ja Ungarist. Orkestrit juhatab Toivo Peäske. Oli tunda, et noorte käed olid soojaks mängitud: peent ja täiskõlalist mängu kuulsime nii Viini klassikute teostes (Mozarti Divertisment D-duur KV 136, Haydni Viiulikontsert G-duur, solist Katariina Maria Kits) kui eesti muusika puhul (Ester Mägi „Vesper”, Urmas Sisaski „RX Cassiopeiae”, Rudolf Tobiase „Ööpala”). Mulle kujunes elamuslikemaks…
Alustan üldmuljest. Festivali iseloomustas kõrge rahvusvaheline tase, näppepillisolistide suur osakaal, palju publikut, mille hulka kasvatasid ka 16. kuni 18. juulini Tartus toimunud hansapäevad, suhteliselt pikad kontserdid (arvan, et ei eksi väga: keskmiselt poolteist tundi puhast muusikat kontserdi kohta) ja veel midagi olulist, mida püüan kirjutise lõpupoole väljendada. Kontserdipaigad olid hästi valitud.
Enamik kontserte anti Tartu Jaani kirikus, kaks üritust (sh Hainesi-Antonioni-Frankenheimeri 1974. aasta mängufilmi „Stepihunt” demonstratsioon) oli…
Rahvustunded ja rahvuslik temaatika kunstis olid väga tugevad siiski Ida-Euroopa väikerahvaste hulgas, kes jäid elama kommunistlikesotsialistlike režiimide võimu alla. Paradoksaalsel moel soosis ka sotsialistliku realismi kontseptsioon rahvusliku materjali kasutamist, kuigi ametivõimud ootasid muidugi valitsevale korrale lojaalseid teoseid. Kunstitundlik publik aga oskas…
Kuna kolme kärbest korraga on raske tabada, siis jäägu 3 : 0 skoor ideaalvariandiks. Võiduseisus oldaks ka 2 : 1 punktiseisuga, paraku jäi „Belgia muusika kaleidoskoop” oma „heitluses” eeltoodud kriteeriumidega hädapärase 1 : 2 skooriga kaotusseisu. Miks nii? Alustame õhtu kavast, heliloojatest ja nende teostest, mis pidanuksid olema belgia helikunsti kõige silmapaistvamad näited. Ma millegipärast ei usu, et sellised komponistid nagu Lodewijk Mortelmans (1868–1952), August De…
Interpretatsiooni võtmesõnaks oli tekstitundlikkus, ilmekaks näiteks tegevust edasikandvad dünaamilised Evangelisti (Tõnis Kaumann) ja Jeesuse (Uku Joller) retsitatiivid. Kaumann esitas oma osa paindlikult ja piltlikult, Jolleril oli alguses raskusi sobiliku väljendusvabaduse taseme leidmise ning selle sobitamisega Jeesuse sõnade tähtsust rõhutavate viiulite saatefiguuridega. Tegevustiku arenedes ja Jeesuse repliikide dramaatilisemaks muutudes leidis ta aga tasakaalu rõhutatud teatraalsuse ja staatilisuse vahel. Kädy Plaasi sopraniaariate esitus ei olnud alati stabiilne: vahel…
Iroonia ja lüüritsemiseta tõdegem, et kavasse lisandus niiviisi neli üritust, kokku sai neid veerandsada. Nagu ikka, kõlas 17.–23. VI heliloojatele Kappidele pühendatud festivalil muusikat ja sõna seinast seina, ent olulisim on, et maailmaliteratuuri kõrval esitati jälle ohtralt eesti oopusi. Sellega ollakse mis tahes teistest festivalidest tänuga üle – kinnituseks publiku rohkus. Seekord poldud rekordiline, kuid külastatavus ulatus ikkagi üle kuue tuhande (30–750 hinge, olenevalt pakutava laadist), …
Suurima tähelepanu osaliseks sai ROHi uus Richard Wagneri „TRISTAN JA ISOLDE ”. Osalt skandaalimaigu tõttu: esietendusejärgne tuletas meelde legende ooperirahutustest. Kakluseks päris ei läinud, küll aga peeti lähivõitlust mahakarjumise ja braavode vahel. Eri meelt olid ka arvustused. Lavastus pälvis Olivier’ auhinna mõlemas ooperitele ettenähtud kategoorias, mida juhtub harva – aasta parim produktsioon ja parim individuaalne saavutus Isolde osatäitjale Nina Stemmele.
Saksa lavastaja Christof Loy koondas enamiku tegevusest…
Paljude esinejatega, kuid napile kuulajaskonnale avas kontserdi talveaias (3. VI) Otsa nimelise MK õpilaste ansambel Abraham’s Cafe, koosseisus Marten Altrov (klarnet), Kaspar Uljas (akordion), Madis Meister (kitarr), Sergei Šegurov (kontrabass) ja Tõnis Kuusk (trummid). Bänd mängis araabia ja klezmermuusika mõjutustega kompositsioone, mille arranžeeringud on saanud mõjutusi mõni aasta tagasi „Jazzkaarel” üles astunud prantsuse akordionisti Jean-François Baëz’ loomingust. Klezmer-muusikat mängivaid koosseise siinmail nimetada ei oskagi, seepärast väärib…
Skrjabini Sonaat nr 10 haakus Saare prelüüdidega üllatavalt hästi. Eelnevalt tekkinud mõtted ja meeleolud kandusid kogu oma sündmuste kirevuses sujuvalt üle uude arenduslikku voolu. Klaveri kõlapalett on Juurika mängus varasemaga võrreldes märgatavalt rikkamaks ja toon paindlikumaks muutunud, eriti piano-nüansid (sonaadi algus!). Me ju ei tea, kuidas seda sonaati võis kunagi mängida Skrjabin ise, kes oli teatavasti suur värvimeister, kuid seekord oli oma isikupärane ja veenev nägemus…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
