-
Et meil praegugi veenvaid kontrabassi eestvõitlejaid, võis kuulda õhtul pealkirjaga „Contrabasso con amore” 30. märtsil Tartus (kava korrati ka Tallinnas ja Jõhvis), põhisoleerijaks Mati Lukk. Elegantselt kaasahaaraval ja, mis kontrabassi puhul ülioluline, puhtalt musitseeritud õhtul kuulsime tõepoolest armastusega samale lainele viivaid helimaailmu. Kava oli koostatud nii, et mõjule pääseksid kontrabassi kui soolopilli parimad omadused ja selleks sobisid hästi eelnimetatud itaalia heliloojad. Vaheldust pakkusid duetid koos tšellist…
-
Finaali pääses 12 võistluslugu ja kuigi laule oli vaid neli, kuulus žürii sümpaatia just viimastele. Esikoha (700 eurot) võitis Saaremaalt pärit neiu EM TA tudengi Maria Väli laul „Forgotten garden”. Väli on juba aastaid lauljana silma paistnud ja seekordki kõlas autori esitatud lugu väga mõjusalt. Tema lauluga konkureeris Pärnu neiu ja Otsa kooli esmakursuslase Maris Aljaste lugu „Suved”, mis sai II koha (600 eurot). Erinevalt esikohaloost…
-
Liszt võlus ja rabas inimesi oma musikaalsuse, virtuooslikkuse, aga ka välimusega. Tema puhul sai määravaks virtuoosi ja helilooja erakordsete võimete harv süntees, tehniline üleolek koos mõtte intensiivsuse ja muusikalise uudsusega. Liszt lõi romantilise kangelase kuju muusikas. See oli nii tugev, et veel sadakond aastat hiljemgi on püütud teda jäljendada. Miks tuli Liszt Eestisse? Balti provintside keskust Riiat külastanud ja Peterburisse edasi reisinud Lääne-Euroopa muusikutele jäi Tartu…
-
Muusika ja black metal?
Ega seda kerge seletada pole. Ma ei ole religioosne inimene, mind ei huvita paganlus ja juured, mulle ei avalda muljet ürgne loodus, mul puudub üldse vajadus millegi eest seista või millegi vastu võidelda. Aga mulle meeldib esoteerika ning kogu see underground metal’i märgisüsteem ja temaatika moodustab mulle juba lapsepõlvest tuttava maailma, kus ma orienteerun hästi ja tunnen end mugavalt. Ei saa ka…
-
Miks müra?
Esmalt tundub ju, et helimüra (kui kaos) on hoopis muusika (kui korra) vaenlane. Kommunikatsiooniteoorias tähendab müra juhuslikku signaali, mis tekib sidekanali iseärasustest või muudest välistest mõjudest tingituna ja okupeerib õige signaali edastamiseks vajaliku ruumi. Esinedes informatsioonina, vähendab see edastatu tegelikku infoväärtust, lähendades seda sisuliselt vaikusele, olematusele. Ideaalis oleks see absoluutne valge müra, mis summutab kõik meeldivad ja ebameeldivad helid.
Muusikalises kontekstis pole aga „müra” peaaegu…
-
Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 31. märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud…
-
Valdavalt on Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa eelistanud plaadivalikus prantsuse muusikat. Miks ka mitte, kui õpingute aeg Pariisis avaldas mõju Raveli, Debussy ja Messiaeni teoste interpretatsiooni kujunemisele, isegi mingil määral ka veel Albénize kavvavõtmisele, nagu lugeda Kristel Pappeli põhjalikust eessõnast plaadile. On veidi kahju, et kuigi pianisti juured on Leedus, pole plaatidel ainustki leedu autori klaveriteost. Seevastu leidub rikkalikus galeriis küll kaalukas eesti suurteos Elleri Sonaadi näol, lugupidamisavaldus maale,…
-
Loomulikult käis Pipi vaimustusega kaasas Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe vinüülplaat „Väiksed nipid”, mille ribadeks kulunud kate näib nüüd värske pilguga vaadates täitsa stiilne. Tõsi, kuigi lavastust mul tollal näha ei õnnestunudki, sai Karisma lauldud Pipi mulle nii kalliks, et olin uuslavastuse suhtes kaunis skeptiline. Reklaami-Pipi tundus plakatitel lihtsalt liiga nunnu ja YouTube’ist kuulatud Merit Männiste pisut lapselik. Selle taustal poleks uskunudki, et uues Pipis on…
-
Ja siis äkki, aastal 1963, esitas Rolf Uusväli Estonia uuel orelil Edgar Arro „Viis kontrasti”, kus moodsast faktuurist kumasid selgesti välja rahvaviiside elemendid. See oli nagu võtmeks kõigele järgnevale, sest järgnesidki samas laadis väikevormid, kuni ajavahemikus 1968–1978 ka kuus vihikut (kokku 57 pala) „Eesti rahvaviise”, mida võib tervikus kõhklusteta lugeda helilooja kaalukamaks tööks üldse. Siinkohal märkigem, et tänu Tallinna orelifestivalidele on neid miniatuure peokaupa mänginud mitmed…
-
Salvestise juhatab sisse Andres Uibo „Bach im Spiegel / Bach In The Mirror” („Bach peeglis”, 2005). Juba pealkiri teeb otsese vihje ühele Pärdi teosele („Spiegel im Spiegel”). Teos ongi kui austusavaldus Johann Sebastian Bachi ja Arvo Pärdi loomingule: selles on aimatavaid elemente Pärdi „Fratres’est”, aga ka tsitaate Bachi Fuugakunstist ja d-moll tšellosüidist (Menuett I). Autor on tsitaadid põiminud muusikaliste mõtetega tšellol, oreli arpedžode ja koraalse juhtmeloodiaga…
