-
Kelleks Tiit Kuusik kui kunstnik kujunes, ei vaja temaga ühes ajas olnutele selgitust. Tänane noor muusikahuviline saab mulje vaid salvestustest.
Ühe ajastu suurele tugisambale Estonia ajaloos pühendatud õhtu ainuvõimalik vorm ongi vist galakontsert. Antud juhul oli kasutatud kahte liini: üürike võimalus kuulda seda kordumatut bel canto meistrit Leoncavallo „Pajatsite” proloogis ning seejärel tänase Estonia põhitegijate esituses aariaid ja stseene nendest ooperitest, kus Kuusik oli osalenud, taustaks fotomaterjal …
-
Pole oluline ei sektor ega kultuuriorganisatsiooni juriidiline vorm – nii MTÜde kui suurte avalik-õiguslike asutuste võimalused ja mured on sarnased. Tõsi, ligi paarisaja töötajaga Eesti Kontserdis kulub personalitööle aega valgusaastates rohkem kui mõnes väiketeatris või galeriis. Eks siin on loomulikult ka valdkondlikke erinevusi, aga laias laastus on motivatsiooniks (eelkõige muidugi meie kultuuriasutuste palgaridade nappusest tulenevalt) töö kulutuuriasutuses. Siin tuleb aga vahet teha asutusesiseselt kahel grupil: loomingulisel…
-
Milles näete IV maailma muusikafoorumi tähtsust ja tähendust Eesti kultuurielule?
Eesti Muusikanõukogu president Peep Lassma nn: Vaieldamatult on maailma muusikafoorumi korraldamine Tallinnas tunnustus Eesti aktiivsele ja mitmekesisele muusikaelule ning annab meile võimaluse seda üle maailma kokku sõitvatele delegaatidele lähemalt tutvustada. Ülemaailmset muusikafoorumi korraldatakse üle kahe aasta ja eelmised kolm on toimunud eri kontinentide suurlinnades: Los Angeleses, Pekingis ja Tunises. Eestis toimuv muusikafoorum on seega esimene, mis leiab…
-
Muusika ja sotsiaalsed muutused on tihedalt seotud, sest muusika mõjutab otseselt inimese olemust. Seega – kui muutuvad inimesed, muutub ka ühiskond. Muusika on alati ühel või teisel viisil mänginud rolli ühiskonna sotsiaalsete struktuuride tekkimisel või taastamisel. Seetõttu on väga oluline mõista muusika mõjuvõimu fundamentaalsel tasandil. Muusika võib tekitada inimestes romantilisi tundeid, äratada jõulisi ja ürgseid instinkte, saata meid kiusatusse ja innustada tegudele. Muusika aitab igapäevaelus tunnetada…
-
Tõtt-öelda mõjub plaadiversioon Ahlqvisti osas veidi vaoshoitumalt ning Umo Jazz Orchestra veidi tontlikumalt. See paigutab Ahlqvisti kuskile ericclaptonlikku bluusitraditsiooni: valge mehe hästi läbi mõeldud – ent ka tunnetatud –, hästi säätud, instrumentaalselt meisterlik, aga veidi steriilne bluus. Jah – nagu pea ükski arvustaja mainimata ei suuda jätta, alustab britt Hugh Laurie, teine valge bluusimees, oma tänavuse plaadi „Let Them Talk” saatetekstis kohe vabandusega, et ta pole…
-
Alustasin plaadiga tutvumist Rumesseni bukletiteksti lugemisest ja on hea paar lõiku sellest siin esile tuua. „Chopini muusikale on omased nii dramatism, sisemine protest ning kangelaslikkus kui ka üksildase hinge äraseletamatu kurbus, mis leiab oma väljenduse melanhoolsetes minoorsetes toonides. Eriti avaldub see tema lühivormides, noktürnides, masurkades, isegi valssides, kus avaneb tema poeetiline väljenduslaad kõige eredamal kujul. See melanhoolne alatoon on Chopinile sama omane kui Edgar Allan Poe’le…
-
23. ja 24. IX on Tallinnas Von Krahli teatris Tallinn Jazz Weekend e Tallinna jazzinädalalõpp, suur eesti jazzmuusika showcase-festival , mille raames astub kahel laval üles 14 ansamblit, esinemas UMA, Tanel Ruben Quintet, Kadri Voorand Group, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Villu Veski kavaga „Innovative Life”, Andres Mustonen Crossover Quartet, Peedu Kass 005, Hedvig Hanson Group, Heavy Beauty, Weekend Guitar Trio, VindPower, Ingrid Lukas, Tom-Tomm Kvintett…
-
Kontsertide korraldajad olid Tartusse samale päevale planeerinud kolm kooriga kontserti: kõnealusega samal ajal juubeldas Jaani kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning ülikooli naiskoor esines TÜ kirikus kavaga „Jakob, oh Jakob”. Ei tea, palju teistele publikut jätkus, Vanemuise kontserdimaja oli igatahes viimse kohani välja müüdud, saali olid toodud isegi lisatoolid. Ennekuulmatu! Eks Vanemuisel ole saali täitmiseks ka teatud nippe, mis paistavad tõhusad olevat, ent nipitamisega siiski täit saali…
-
Me ei kahtle selles. Sel õhtul tuli taas kogeda, et Margarita Voites on eriline nähtus – on sõnulseletamatult hämmastav, kuidas aeg annab ta häälele väljenduse sügavust aina juurde. Milliste imede läbi see küll võimalikuks saab? Tundub, nagu tema puhul aeg mitte ei vii, vaid toob! Aga 1970ndatesse jäävast on mulle meelde sööbinud kõigepealt „Lucia di Lammermoor”, kus n-ö Kuusiku aegadel oli laval tõeline kuldsete lauljate…
-
„Rusalka’t” lavastades mängis oma osa ka see, et esietendus oli Taanis Århusi festivalil ning sellega tähistati Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäeva. Ilmselt just seetõttu vihjati lavastuse lõpus Kopenhaageni ühele tunnusmärgile, „Väikse merineitsi” kujule. Selline illustratiivne võte tekitaks hämmeldust, kui seda ei saaks käsitleda teadliku kitši elemendina ja ühtlasi võõritusvahendina. Samas funktsioonis oli ka lavastuse alguses „merikarpidel” baleriinidena ringi hõljunud maitsetu ja kohmakas näkineidude ansambel. Ekskursi naturalismi…
