-
Kontserti alustati kantaadiga „Meie kodumaa kohal särab päike” op. 90 (1952, tekst Jevgeni Dolmatovski). Sama mažoorne, helge ja meloodiline, kui oli kantaadi optimistlik instrumentaalne algus, oli ka poistekoori hõbehäälne sissejuhatus „Meie ülesehitava riigi kohal särab päike . . . .”. Esimese suurema tõusu tõi segakoori episood, kus muusikaline paatos ja vokaalpartii intervallika meenutasid liigagi äratuntavalt NSV Liidu hümni. Helitöö aktiivne keskmine osa sai aga juba marsirütmis militaarse rüü, mürtsuva…
-
Reinvere tõlgendus – muusika ja tekst
Pole tähtis, kuidas me seda tegelast nimetame – saatus, ühiskond, sisemaailm . . . . Ta on need kõik kokku ja enamgi veel, ta ühendab välise aja ja ruumi ning tegelaste isikliku aja ja ruumi. Ta on tardunud, kui laval ollakse õudusest tardunud, nii nagu see on naiste vägistamise stseenis, millel lasub kohutav vaikus orkestri vaevukuuldava akorditausta kujul. Ta vabiseb hirmust, paljastab punase ideoloogia…
-
Või võtkem Venemaa vanim, pika nimega sümfooniaorkester, mida tuntakse Mravinski orkestrina – tundub, et Rahmaninovi ja Tšaikovski dirigeerimise ainuõiguse on seal omandanud tänaseks juba 24 aastat peadirigendi ametis Juri Temirkanov. Samuti on peaaegu võimatu pääseda Peterburi Filharmoonia lavale neil, kelle pedagoogid on parajasti filharmoonia juhtkonna silmis ebasoosingus. Võime vaid rõõmu tunda, et meil puudub seda laadi muusikamaffia.
Rohkem kui 20 iseseisvusaasta jooksul oleme jõudnud ära harjuda loomingulise…
-
Eestimaa oma mees, kes repressioonide ajastul Tallinna konservatooriumist vallandati ja Suure-Jaani pagendati, oli Julius Vaks. Temast kui Peterburi vaskpillikooli ühest esimesest Eestisse toojast rääkis Valdo Rüütelmaa. Vaks andis 1937. aastal välja „Puhkpilliorkestri juhi käsiraamatu”, mille väärtus metoodilise õpikuna püsib tänini.
Täienduskoolituse värvika osa moodustasid DVDdelt jälgitavad ja kommenteeritavad trompetitunnid. Ernesto Chulía Ramiro näidistund sisaldas ka mitme trompetikooli (nt Franklini, Arbani ja A. Otsa meetod) võrdlevat analüüsi. Teisel…
-
E STuudio kammerkoori kogu olemus on korrektne, küllalt selge faktuuriga. Võib-olla vokaal on natuke kitsakõlaline, naturaalsevõitu. See piirab võimekust: koor läheb ruttu pingesse ning siis juba kannatabki nii esituse hääleline kui ka ettekandeline külg. Omamoodi vapper tegu oli Tõnu Kõrvitsa „Minu hing, oh ole rõõmus” kavvavõtmine – ja sellega hakkamasaamine: Kõrvitsa teosest oli koor rohkemgi üle kui mõnest teisest. Veel kord, kogu nende kava oli korrektne,…
-
Veel sel nädalavahetusel, 21. ja 22. IV ning 31. V etendatakse Mustpeade majas Puškini tragöödiat „Mozart & Salieri. Üle-euroopaline kuulujutt”, millega Tallinna Filharmoonia avab sarja „Püha Mauritiuse teatriõhtud”.
Miks hakkab üks kontserdiorganisatsioon äkki teatrit tegema?
Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Mustpeade maja ümber on teatrit olnud juba hea mitu aastat, autorid anonüümsed ning ennustusi draama lõpu osas nii- ja naasuguseid. Eelmisel sügisel Tallinna Filharmoonia meeskonna ja kammerorkestriga Pika…
-
Kava koostamisel oli lähtutud õigest aspektist: kuna juubilar oli üle-eelmisel õhtu laulnud Tšaikovski „Padaemanda” dramatismi tulvil Liisa rolli, mis kindlasti nõudis üle aastate suurt energiaannust, andis ta nüüd võimaluse noortel end suurel laval ja rohke auditooriumi ees proovile panna.
Kuna lauljatar on rääkinud (portreesaade Klassikaraadios 15. IV), kui rohkearvuline on olnud tema õpetajate nimekiri, siis koosneb ka tema praegune õpilaskond kirevast seltskonnast: siin on Elleri ja Otsa…
-
Kuid ka autori ja autorite isepära mõjub. Sofi Oksase pärandusena on teoses väga tugev naiste liin ja tundsin, et minul ei ole vaja seda enam ei libretistina ega heliloojana võimendada. Selgelt esmajärguliseks peateemaks ooperis tõusis aga selle kahju teke ja kustutamine, kahju, mida me kõik, kes me vajusime kommunismi alla (mitte üksnes eestlased), ise endile tegime.
Ning ka sellele järgnevad tuletised: mis sellest meisse alles on jäänud,…
-
Kontserdi barokipool algas Arcangelo Corelli Concerto Grosso’ga F-duur op. 6 nr 2. Tore, et Corellit ka veel mängitakse. Arvan, et viimati kuulsin seda teost vist 1998. aasta varajase ja uue muusika festivalil Grindenko esituses. Pean Corelli teoseid vähemalt sama väärtuslikuks kui Vivaldi omi ja olen alati vastuvõtlik nende esitusele. Seekordne esitus oli kohati ehk liiga püüdlik, kuigi see ei seganud nautimast. Järgnesid Vivaldi Kontsert kahele viiulile…
-
Mul on väga hea meel, et praegu on tulnud kokku väga võimas koosseis, mitte ainult bassimängijate, vaid ka heliloojate poolest. Peedu Kass on samuti väga võimekas noor helilooja, Eesti muusika päevadeks kirjutas lausa teose sümfooniaorkestrile. Nii et sellisest koosseisust võiks ju midagi väga uhket tulla.
Ja kuna mina olen paadunud vana kooli hard rock’i fänn, siis mul on soov proovida ühendada jazziklassikat ja rokki, viia kaks lugu…
