-
Survestamine versus turundus
Samal ajal on välja toodud mõned arengusuunad, mille elluviimisega kaasnevad teatud ohud – eesmärk on küll üllas, aga meetodid vajavad põhjalikumat analüüsi. Näiteks sätestatakse, et avalik-õiguslikel meediakanalitel on juhtiv roll kodumaise kultuuri kajastamisel, jäädvustamisel ja salvestamisel ning kõigis meediakanalites suureneb kodumaise muusika osakaal. Riik saab muusikaelu nagu kõiki teisi valdkondi mõjutada peamiselt kahel viisil: õigusruumi (seadused, määrused, korraldused jne) ja rahastamise kaudu . Seega…
-
Üsna häbelikult – muusikud enamasti ei söanda oma töö materiaalset väärtustamist nõuda – nimetatakse „motiveeritust” ja „rahvusvahelist konkurentsivõimet”. Ja päris mööda ei saa ka nn betooni teemast: „Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia II ehitusjärk ning Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühine õppehoone professionaalse muusikaõppe jätkusuutlikkust tagavas mahus. Alustatud on ettevalmistustega uue ooperimaja ehitamiseks”. Lisand „professionaalse muusikaõppe jätkusuutlikkust tagavas mahus” sõnastati…
-
Kas teie kui muusiku ja kirjaniku hinnangul on teie tegevusvaldkondadel kokkupuutepunkte või erinevad need ikkagi põhimõtteliselt?
Olen alati püüdnud komponeerimist ja kirjutamist lahus hoida. Muusika on väljendusvahendina tunduvalt vahetum. Isegi kui kirjutatakse väga emotsionaalselt, on kirjandus ikkagi intellektuaalsem. Muusikat otsustasin teadlikult kasutama hakata alles Aksel Vindingi triloogias (kolmeosaline romaanitsükkel noorest muusikatudengist Aksel Vindingist, keda võib käsitleda autori alter ego’na – I. H.), et kirjeldada miljööd ja mõningaid…
-
Kreegi koorimuusika tundjale pakkusid kontserdi põhisisuks olnud puhkpillisüidid palju äratundmisrõõmu. Sama vaimukus, osavad imitatsioonid arenduseks, eredad värvilaigud. Kaljuste imetles eriliselt Kreegi koorilaulude orkestritöötluste kirkust: „Kreegi muusika on sellises orkestratsioonis veel värvilisem kui muidu”. Kreegi kui tromboonimängija armastus vaskpillide madala registri kõla vastu on üldteada; Kaljuste meenutas varem Kreegi päevadel ettekantust näiteks „Setu sümfoonia” suurepärast vasekõla.
Asjaarmastajaist koosnevaile orkestritele saaks vist Kreegi süitide ettekandmisel ületamatuks takistuseks just tuuba-,…
-
Nagu galakontsertidega kipub juhtuma, oli kõnealunegi muusikaõhtu harukordselt pikk: juba selle avapool kestis tunni ja kontsert koos vaheaja ja lisalugudega peaaegu kolm. Siin on ehk natuke mõtlemisainet, sest esimene kontserdipool oma üheksa teose ja viie solistiga ei mõjunud sugugi pikalt. Vastupidi, kõikide lugude ettekandeline sidusus jättis siin sümpaatselt tiheda ja kontsentreeritud mulje.
Ent teine pool ei mõjunud enam nii kontsentreeritult. Üheks põhjuseks võis olla muusikast küllastumise efekt…
-
Neeme Järvi on teatavasti septembrist 2010 ERSO kunstiline juht ja peadirigent ning lõppenud hooaeg oli tema kunstilisel juhtimisel tegelikult esimene täismõõduline oma seitsme erinimelise kontserdiga. Läbivaks teemaks olid ERSO 85. hooaeg ja Brahmsi kõik neli sümfooniat. Kvaliteedi ja publikuhuvi põhjal võib seda hinnata äärmiselt soliidseks hooajaks ERSO ajaloos. Järvi, kelle käe all on musitseerinud eesti orkestrantide mitmed põlvkonnad, alates ERSO asutajaliikmetest kuni verinoorte muusikuteni, on alati…
-
Residentuuriprogramm tegi tulemuste poolest silmad ette paljudele omasarnastele maailmas. Meie muusikud esinesid koos saksofonist Dave Liebmaniga, kelle õpituba Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) peab Sooäär jazzisuunal läbi aegade sisukaimaks. Vokalist Britt Quentin aitas luua vokaalgruppi Estonian Voices, millest Kadri Voorandi juhendamisel on kujunemas oluline grupp meie vokaaljazzis. Norra live-remix-kontseptsiooniga festival „Punkt” kaasas Eesti muusikuid ning avardas arusaama elektroonilise muusika käsitluse võimalustest ning esteetikast. „Oodatult edukas oli…
-
Tegelikult olid need kaks heliloojat väga erinevad. Elupäevigi andis saatus Wolfile poole vähem, kuid ta jõudis luua ligi 300 laulu, kannustajaks rikas fantaasia, ennasthävitavalt kõrge enesehinnang, auahne, kirglik soov olla eelkäijatest parem. Tema respekti sõna kasutamisel on võrreldud Debussy omaga – mõlemad on muusikalise rütmi allutanud sõna rütmikusele. Vokaalne joonis on sageli iseseisev liin klaveripartii kohal ning kasutatud üheaegselt erinevat meetrikat. Filosoofias jagas ta Freudi ja…
-
Rõõmustav oli kuulda kammermuusika heast positsioonist Leedu muusikaelus: võistlustest, mida seal korraldatakse kõigile vanuseastmetele, rääkis Leedu muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Dalia Balsytė. Tema kolleeg Petras Kunca esitas seejärel foorumi liikmetele kutse noorte muusikute septembrikuisesse loovuslaagrisse „Mängime koos!”, mis toimub kaunis Leedu paigas Biržais. Kaunitest paikadest, mis on helisemas kammermuusikast, oli juttu edapidigi: nii kutsus itaalia pianist, Ischia festivali ja kursuste kunstiline juht Cristina Cavalli kõiki suvel…
-
EMTA üliõpilased esitasid valdavalt eesti muusikal põhineva kava. Kuldar Singilt oli kaks väikest kvartetti ja kolm monotemaatilist etüüdi ansambli Ad Libitum esituses. Erkki-Sven Tüüri „Pühendus”(„In memoriam Kuldar Sink”) kõlas duolt Theodor Sink ja Talvi Hunt. Huvitav teos on 2002. aastast pärit nelja helilooja Pille Kanguri, Tatjana Kozlova, Malle Maltise ja Mirjam Tally kvartett „Fishes for Four”, mille esitasid veenvalt Anna Kelder, Heli Ernits, Indrek Pajus ja…
