-
Etenduste järel mõtlesin palju kõlanud tulemusele ja sellele, millised võisid olla need psühholoogilised ja strateegilised põhimõtted, mis on lõpuks siiski sellise lahenduseni viinud. Estonia kunstiline juhtkond võttis ilmselge riski, ja seda sellepärast, et saada lavale päris kaksikvennad. Printsi ja kerjuse rolli oleks suurema vaevata võinud leida mõned teised, näiteks kaks lauljat rahvusooperi enda poistekoorist, kasutada oskuslikult grimmi ja kostüüme ning saavutada vajalik kaksikute efekt. Ilmselt polnud…
-
Kultuurkapitali sihtkapitalidel on paarikümne tegutsemisaasta jooksul (taastati 1994) toetuste jaotamisel välja kujunenud põhimõtted, millega ka taotlejad on õppinud arvestama. Helikunsti sihtkapitali praegune, aasta tegutsenud koosseis (Juko-Mart Kõlar, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve) on Marje Lohuaru juhtimisel teinud aga mitmeid uuendusi, eriti mitmesuguste stipendiumide näol. Kuna lähenemas on taotluste esitamise tähtaeg, siis juhib sihtkapitali esimees neist olulisematele tähelepanu.
Marje Lohuaru: Tegime uuendused juba…
-
Tänu endorfiinide seotusele valukeskusega ajus, nende valu vähendavale mõjule, on juba päris palju uuritud ka muusika mõju valutundlikkusele. Enamik seda laadi uuringuid hõlmab muusika kui passiivse stiimuli kasutamist valuvaigistina ehk siis muusika kuulatamist valu tekitavas paratamatus olukorras. On leitud seoseid valutundlikkuse vähenemisega näiteks hambaarsti juures, kui kõrvaklappidest meelepärast muusikat kuulata, aga ka muusikakuulamise leevendavat mõju vähi või krooniliste haiguste tõttu valu all kannatajatele.
On mõistetav, et seoses…
-
Huvitav, et üldse mitte inimpelgurile Südale ei meeldinud mitte üks raas fookuses olla. Tuntud on lood, kuidas ta paari pika sammuga orelipuldi ja sealt jälle tagasi nurga taha varjuda püüdis ning kord Kaarli kirikus avatud vihmavarju enda ette puldile sokutas. Ja kui sageli ta soodsatest esinemistest keeldus – ometi oli Süda organistina suverään, kes võinuks ka Euroopas tuntuks saada. Aga talle sai primaarseks hoopis looming, mille…
-
„Klassikavärava taga õitsvaks lilleks” peeti ka Domenico Scarlattit, samuti kuulsa isa poega. Mitmete uute mänguvõtete rakendamise, teadlikult vanade kompositsioonitraditsioonide rikkumise ja materjaliga eksperimenteerimise näol küünitas ta kaugele üle baroksete konventsioonide.
Raske ülesandega panna klavessiinimuusika kõlama kui sünnipärane klaverimuusika on veenvalt hakkama saanud vähesed pianistid. Positiivse näitena rahvusvaheliselt lavalt meenub prantslane Alexandre Tharaud. Tema kõrvale võib kindlasti asetada Irina Zahharenkova, kes pakkus silmanähtavalt erudeeritud ja ajastutruu, kuid siiski…
-
Veidi teistsuguse elamuse sain kontserdi teisest poolest: kanti ette Kolmikkontsert, kus solistideks seesama Jüri Alperten klaveril (aeg-ajalt habemega dirigeerides), Arvo Leibur viiulil ning Henry-David Varema tšellol. Kindlasti on selles üksjagu tõtt, kui teose kohta on öeldud ka Beethoveni tšellokontsert, sest peaaegu kõik uued teemad toob sisse tšello ning tšellopartii on tehniliselt kõige raskem (tegelikult ütelgem välja, et teiste kõrval on see ikka ulmeline). On vaja leida…
-
Mõni sõna Peter Kooijst. Alustanud muusikuteed kooripoisina, õppis ta hiljem Amsterdamis Max van Egmondi juures ning lõpetas sealse konservatooriumi soololaulu erialal. Lisaks aktiivsele kontserttegevusele nii solistina kui ansambli Ensemble Vocal Européen eesotsas on Kooij kahtlemata hinnatud õppejõud, kes tegutsenud aastaid Sweelincki konservatooriumis Amsterdamis ning töötab praegusel ajal paralleelselt Haagis ja Tōkyōs. Kuulsate baroki interpreteerijatega nagu Ton Koopman, Frans Brüggen, René Jacobs ja dirigent Philippe Herreweghe seob…
-
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Seitsme linnu seitse und” toob 6. veebruaril Metodisti kirikusse kava Anja Lechneri (tšello, Saksamaa), jazzlauljatar Kadri Voorandi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all kõlavad „Tasase maa laul”, „Seitsme linnu seitse und”, „Viimane laev” ja teised teosed. Helilooja ise mängib kannelt. Firma ECM salvestab kava plaadile. Sirp uurib, millistel otsinguteedel helilooja astub.
Tõnu Kõrvits: Teen selle kava oma parimate sõpradega…
-
Võib öelda, et Margo Kõlar on võtnud südameasjaks viisistada kogu liturgilise kalendri psalmid. Esitletud psalmikogumik hõlmab B-aasta 56 pühapäevapsalmi ning lisaks veel kolm nädala sisse jäänud pühade psalmi. Selleks, et kogu liturgilise kalendri psalmirepertuaar ära katta, on heliloojal vaja veel viisistada ka A- ja C-aasta pühapäevade psalmid, mis kokku annab üsna mahuka mitmeköitelise teose.
Liturgilise ja vaimuliku kontsertmuusika puhul lähtutakse täiesti erinevatest printsiipidest ja need täidavad ka…
-
Reval Ensemble üllatas Urmas Sisaski lugude vaimukate seadetega. Näiteks „Tähistaeva” lastetsükli osasse „Kapella – loojumatu täht” on juba sisse kirjutatud tuntud lastelaulude viisijupid, mida seekord kooritüdrukud mudilaste hääli imiteerides lustakalt kaasa laulsid.
Neeme Punder esines mehena, kes on suurem kui orkester. Parema käega flööti ja vasakuga samal ajal mitmeid löökpille mängides jõudis ta ka näppida klaverikeeli, dirigeerida pillide ligi lastud kooritüdrukuid ja publikuga juttu puhuda.
Vaatemängulisust lisasid mitmed…
